Tuntud Vene kriitik seab filmi «1944» eeskujuks

Eesti meeste valikutest II maailmasõjas jutustab ka film «1944». Foto: Liisi Kõvasild

Elmo Nüganeni film «1944», mis võitis äsja Anapas lõppenud SRÜ ja Balti riikide filmifestivalil Kinošokk kaks auhinda, on saanud positiivset vastukaja ka ühelt tuntumalt Vene kriitikult Viktor Mathiesenilt.

Tema sõnul on filmi lavastaja pilk võrdselt kaasatundev ja erapooletu nii Saksa kui Nõukogude armees võidelnute suhtes, andes sellega vaatajale haruldase võimaluse heita pilk sõjale mõlema poole vaatepunktist – mida polevat siiamaani erinevatel põhjustel teinud Venemaa kineastid, kirjutab ta festivali ülevaates, mis ilmus Venemaa filmiteadlaste ja –kriitikute gildi koduleheküljel.

Ühtlasi kirjeldab Mathiesen 1944. aastal eestlaste ees seisnud valikuid, nimetab okupatsiooniks nii Saksa kui Nõukogude aega ja lisab, et Venemaa allikates seda Eesti jaoks traagilist ajaloolist situatsiooni tavaliselt ei mainita.

«Loomulikult tekitab see film neis vaatajais, kes pole asja üle järele mõelnud või on lasknud ennast mõjutada propagandast, tunnetuslikku ebakõla, aga samas võib see olla ka gnostiliseks šokiks – nagu üks õige kinošokk (viide festivali nimele – T.T.) olema peakski,» ütleb ta.

Just sellistes šokkides seisnevat Mathieseni hinnangul ka Anapa festivali pealisülesanne - selle asemel, et säilitada nostalgiliselt kunagi kokku kuulunud liiduvabariikide ühist kultuuriruumi, mille on eesmärgiks seadnud festivali ametlik ideoloogia.

«1944» võitis pühapäeval Anapas lõppenud festivalil parima operaatoritöö preemia, mille said Rein Kotov ja Mart Taniel, samuti Venemaa filmiteadlaste ja –kriitikute gildi auhinna Elevant.

Äramärkimist leidis ka lätlanna Laila Pakalnina film «Koidik», mille kaastootjaks on Eesti. Tunnustada sai see parima režii eest, ühtlasi andis sellele oma auhinna festivalile akrediteeritud press.

Kokku võistles Anapas kaheksa filmi. Võitis Kasahstani režissööri Adilhan Jeržanovi «Katk Karatasi auulis».