/nginx/o/2016/08/16/5725581t1h9b02.jpg)
Põhjamaade PEN-keskused on veendunud, et meie ühiskond saab kasu kõigist häältest. Enamgi veel, oleme mures selle pärast, et Põhjamaade valitsused ei seisa põgenike ja varjupaigataotlejate eneseväljendamise vabaduse eest.
Sisuturundus
Põhjamaade kirjanikud toetavad põgenikke (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põgenike ja varjupaigataotlejate hääled peavad avalikes aruteludes kuulda olema. Nende kogemused jäetakse tähelepanuta ja avalikes aruteludes ei esinda keegi nende vaatepunkti. Põhjamaad peaksid põgenikke ja varjupaigataotlejaid rohkem kuulama ja neilt õppust võtma.
Paljud põgenikud ja varjupaigataotlejad kardavad ajakirjanduses sõna võtta, sest nende taotlus võidakse selle tõttu tagasi lükata. Valitsused peavad selge sõnaga kinnitama, et nad hindavad sõnavabadust ning seisavad ka põgenike ja varjupaigataotlejate vaba eneseväljendamise õiguse eest.
Põgenikele ja varjupaigataotlejatele tuleb anda võimalus vastata igasugustele kõnetustele, kaasa arvatud vihakõnele. Põgenikel ja varjupaigataotlejatel peab olema juurdepääs kallutamata tõlkele ja vahendamiseks sobilike keelte kasutamisele.
Mida PEN saab teha
Põhjamaade PEN-keskused teevad põgenike ja varjupaigataotlejate hääled kuuldavaks ürituste ja trükiste kaudu ning julgustavad põgenikke ja varjupaigataotlejaid osalema avalikel aruteludel. Me tervitame oma organisatsioonides põgenikest ja varjupaigataotlejatest kirjanikke ja ajakirjanikke, ning tõlgime nende sõnu(meid). Seejuures aitab meid teisitimõtlevate kirjanike loomemajade võrgustik.
Põhjamaade PEN-keskused kohtusid Helsingis 8. septembril 2016. Ühisseminari käigus koostati ka see pöördumine.
Finnish PEN
Estonian PEN
Danish PEN
Icelandic PEN
Norwegian PEN
Swedish PEN