Vaata pilte kultuurimälestiseks kuulutatud Paide kultuurimajast

Paide kultuurimaja (arhitekt Hans Kõll, valmimisaasta 1987)

FOTO: EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM

Kultuuriminister Indrek Saar allkirjastas käskkirja, millega tunnistati Paide kultuurimaja kultuurimälestiseks.  1980. aastate arhitektuurist on kaitse all nüüdsest kolm hoonet: Paide kultuurimaja, Ugala teatrimaja  Viljandis ja Tallinna Linnahall.

Paide kultuurimaja (arhitekt Hans Kõll, valmimisaasta 1987) on postmodernistlikus stiilis arhitektuurselt väärtuslik esindushoone, mis on terviklikuna säilinud ja endiselt kasutusel kultuurimajana. Muinsuskaitse Nõukogu tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada Paide kultuurimaja kultuurimälestiseks tänavu kevadel.

Paide kultuurimaja (arhitekt Hans Kõll, valmimisaasta 1987)

FOTO: EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM

Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul teeb Eesti praegu läbi sama arengut, mida teisedki Läänemere äärsed riigid, kes on hakanud hindama ja ümber hindama II maailmasõja järgset arhitektuuri. „Ühest küljest on loomulik, et väga vanu asju, mida ongi vähem säilinud, kaitstakse rohkem. Teisalt vajab sageli rohkem teadlikku tähelepanu just uuem arhitektuur – seda on meie ümber rohkem, me peame seda igapäevaseks ja seetõttu võivad olulised hooned kergesti kaduda. Soovime tasakaalustada ja kaasajastada mälestiste nimekirja selliselt, et see hõlmaks parimaid näiteid ka Eesti uuemast arhitektuurist,“ ütles Jänes.

Kultuuriministeeriumi tellimusel viidi aastatel 2007–2012 läbi üle-eestiline uuema arhitektuuripärandi inventeerimine, mille käigus kaardistati maakondade kaupa üle 3000 arhitektuurse objekti ning koostati neli temaatilist alusuuringut. Ekspertidest koosnev nõukogu valis välja kõige väärtuslikumad ja 20. sajandi ehituspärandit kõige paremini iseloomustavad objektid. Nende kohta koostati eksperdihinnangud mälestise tunnustele vastavuse kohta, mida leiti olevat 114 objekti puhul, nende seas Paide kultuurimajal.

Paide kultuurimaja (arhitekt Hans Kõll, valmimisaasta 1987)

FOTO: EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM

Muinsuskaitsenõunik lisas, et ühtekokku kaardistati 31 kultuurimaja, kuid Muinsuskaitseamet otsustas teha kultuurimälestiseks tunnistamise ettepaneku ainult Paide kultuurimaja kohta. „Erilisust lisab Paide kultuurimaja puhul asjaolu, et seal on säilinud ka algne sisearhitektuur,“ selgitas muinsuskaitsenõunik Liina Jänes.

Mälestiseks tunnistamise aluseks on Muinsuskaitseameti eksperdihinnang, mis tugineb Kultuuriministeeriumi tellimusel läbi viidud mahuka uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“ tulemustele.

Tagasi üles