Nädala plaat. Autoriõhtu lindudega

Indrek Spungin Foto: Elina Kasesalu

Indrek Spungin 

Lahtise peaga ahvinäoga poiss

Mortimer Snerd

Hinne: 4

Hiljuti üht kirjandusarvustust kirjutades mõtlesin kergendusega sellele, et ajakirjanduses pole tavaks luulekogusid punktidega hinnata. Ja noh, siin ma nüüd olen, sest «Lahtise peaga ahvinäoga poiss» on luulekogu ja muusikaalbum korraga. Tegelikult on ta vormilt kõige lähedasem 3D-hologrammile. Vajutad nuppu ja Indrek Spungin (kes muidu viimasel ajal pigem Chungini nime all tuntud), teeb ühtäkki performance’it su toas/bussis / kus iganes seda teost ka kuulata.

Kuigi luule deklameerimine ja akustilise kitarriga saadetud laulud võivad teoorias suhteliselt uinamuinalt kõlada, lõhub Spungin igasuguse illusiooni «Ahvinäoga poisist» kui maharahunenud elukunstniku nostalgiaplaadist juba spoken word’i ja laulude pideva vaheldumisega. Nostalgiavaibi annavad nii sõnad («1917», «Su ema oli Nõukogude Liidu esimene krishnaiit») kui ka onuremuslikud valmid lindudest.