Üks mu sõber

Isa näitab tütrele, kuidas elama peaks. Foto: Kaader filmist

See ei ole komöödia! Kuigi kes siis ei tahaks nalja saada, aga mõni nali siin-seal ei tee veel loost komöödiat. Pigem on see päris mõru lugu naljakate kohtadega, nagu elus ikka juhtub.

Kas meie elud on komöödiad? Jumalapärast ei, aga nalja ikka saab. Nii et «Toni Erdmanni» žanr võiks olla elu ise. Pole varem sellisest žanrist kuulnud, aga ükskord ikka juhtub. Ja kuigi tegu on Saksa filmiga, võiks see vabalt juhtuda ükspuha kus. Meil Eestis eriti. Meil on selliseid naisi jalaga segada.

Ines on ärinaine, kes unistab töötamisest Shanghais. Shanghai on äriinimeste Meka. Et sinna pääseda, peab Ines ennast enne tõestama Bukarestis, mis teatavasti ei ole eriti Meka, pigem katsumus. Lihtne see ei ole. Ines rabeleb kõigest väest nõupidamistel, ärilõunatel, kokteilipidudel, magamiseks eriti aega ei jää, õnneks saab vahetevahel keppi. Kõik oleks justkui õige, aga miskit on puudu.