Rahvusooperis Estonia esietendub 22. septembril Richard Wagneri romantiline ooper «Lendav hollandlane». Hollandlase, kurikuulsa naftamagnaadi rollis on Rauno Elp, esietendusel ja 24. septembri etendusel astub Dalandi rollis lavale Ain Anger. Esietendust dirigeerib Vello Pähn.
Ain Anger üle pika aja rahvusooperi laval
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tormine merereis Riiast Londonisse ja Heinrich Heine jutustus igaveseks merd sõitma määratud kaptenist, kelle needuse suudab lunastada vaid truu naise tingimusteta armastus, andsid Wagnerile mõtte kirjutada ooper «Lendav hollandlane». Tänaseks on sellest saanud helilooja üks populaarsemaid lavateoseid. „Hollandlane“ oli Wagneri neljas ooper ja esimene teos, millega ta astus sammukese lähemale muusikadraamale. Noor helilooja leidis kaptenis sugulashinge – kehtivaid reegleid muuta püüdva mehe, kes igatseb puhkust elumere lainetest.
Lavastaja Pamela Recinella, kunstnik Yannis Thavoris ning videokunstnike ühendus Apparati Effimeri on loonud Wagneri tormisest ja põnevast loost kaasaegse ning äärmiselt visuaalse lavastuse.
Recinella sõnul on nende lavastuses Hollandlane 1980. aastate egoistlik-kapitalistlikus keskkonnas elav edukas, kuid üksildane ärimees. Tema olemust toidab vajadus end pidevalt ületada, millele järgneb patustamise pärast lunastuse otsimine. «Kõik see mõjutab drastiliselt tema elu – ühest küljest soovib ta leida pääseteed ja samas põgeneda oma päästja eest, sest ta ei suuda pahedeta elada. Kui tema elust puuduks edev kuulsuse ja rikkuste tagaajamine, seisaks ta silmitsi igavuse, tülpimuse, elumõtte kadumise ja lõpuks isegi surmaga. Ooperi lõputu ja sihitu seilamise teema on metafooriks Hollandlase kaasaegsele tarbimisneedusele.»
Dirigendid on Vello Pähn, Lauri Sirp, Jüri Alperten või Kaspar Mänd, valguskunstnik Matt Haskins Suurbritanniast ja koreograaf Daniel Kirspuu. Esietendus 22. septembril.