Teatripileti saab lunastada aiasaaduste eest

Haide Männamäe ja Toomas Tross ehk Piip ja Tuut oma klouniteatris ja mängumajas.

FOTO: Kerri Koppel

Piip ja Tuut Teater läheb üle naturaalmajandusele. 

4.oktoobril kell 19.00 mängib Piip ja Tuut Teater tragikomöödiat „Elevant“, mille vaatamiseks võib kaasa tuua kartuleid või ube, kaalikaid või kurke, hoidiseid või isetehtud mahla, mis aga igaühe sahvrist või keldrist leidub.

Siiski ei ole kaasavõetud köögiviljad mõeldud lavale loopimiseks, vaid nendega saab naturaalmajanduse korras osta endale õiguse etendust näha. 

Kauplemine ja õiglase kokkuleppe sõlmimine käib Piip ja Tuut Mängumaja uksel. Samaaegselt jääb ajutiselt ka kehtima tavapiletite müük neile, kes tahavad raha eest pileti lunastada või kellel pole piisavalt aiasaadusi, et neid laiali jagada.

Piip ja Tuut Teater tõstis alanud hooajast piletihinda, kuid soovib, et teatrisse jõuaksin kõik inimesed nende varalisest seisusest sõltumata. Piip ja Tuut Teater ei esita elitaarkunsti, vaid mängib lugusid, mis on inimlikud ja puudutavad kõiki inimesi. 2015. aasta statistika põhjal oleme erateatritest enim vaatajaid kogunud etendusasutus, kes tegutseb väikseima riigitoetusega. Meie vaatajad on meie „varandus“, teie toodud aiasaadused meie kõhutäis.

Piip ja Tuut Teatri „Elevant“ on erakordne lavastus mitut moodi: Taani autor Soren Valente Ovesen lavastas selle interneti teel jõudmata kordagi protsessi käigus Tallinnasse ning see on üks väheseid Piip ja Tuut Teatri lavastusi, kus laval polegi klounipaari, vaid näitlejad Haide Männamäe ja Toomas Tross vastakates Naise ja Mehe rollides.

„Elevant“ ei jäta ühtegi naist puudutamata, kuigi laval chippendale tantsijaid ei näe. Etendus räägib loo kõrge lennuga Suurest Mustkunstnikust, kes töötab palehigis ööd ja päevad, et publiku ette võluda elusuuruses elevant, kuid tegelik loo peategelane on meest jäägitult armastav naine, Suure Mustkunstniku assistent, kes osutub tõeliseks Võluriks. Ka mehi ei jäta see lavalugu puudutamata, vaid näitab neile seda, mis kaasaegses, kuid ometigi endiselt patriarhaalses maailmas neil kahe silma vahele kipub jääma. Etendus lõpeb muinasjutuliselt tragikoomiliselt ja selle vaatamine on kui puhastustulest läbikäimine. 

Tagasi üles