/nginx/o/2016/09/23/5874307t1hd34d.jpg)
Prantsusmaal alternatiivse kunstnike loomemaja Performing Arts Forum (PAF) asutanud Hollandi lavastaja Jan Ritsema ostis 15 000 euro eest Häädemeeste vallas Massiaru koolimaja. Aastaid tühjalt seisnud vana hoone ärkab juba sel sügisel uude ellu mõttekoja-uurimiskeskusena.
Ritsema Eesti koostööpartneri ning etenduskunstniku Alissa Šnaideri kinnitusel ei tule pidulikku avamist. «Alustame 1. oktoobrist maja puhastamist ja remonti. Põhimõtteliselt ongi hoone sellest päevast alates avatud,» selgitab Šnaider.
Arhitekt Märt Merivälja plaanide alusel loodud koolimajale pandi nurgakivi 1937. aastal ning ekspertide hinnangul on tegemist suurepärase näitega 1930. aastatel maapiirkonda jõudnud funktsionalismist.
Jan Ritsema sõnul on Massiaru vaikus väga eriline. «Sageli võib vaikus, sügav vaikus, olla ängistav, kuid Massiaru vaikus on kerge, see avab mõistuse, on kutsuv. Me oleme väga õnnelikud, et seal asuda saame.»
Soov Läti piiri lähedale Massiarule loomekeskus rajada oli Ritsemal juba tegelikult kaks aastat tagasi, mil koolimaja müüki pandi. Toona ei liikunud info piisavalt kiirelt ning Ritsemal ei õnnestunud Pärnus elava ning PAFis töötanud helilooja Andrus Kallastu soovitatud hoonet osta. Kui kolm kuud tagasi saadeti hoone müügiinfo Ritsemale uuesti, oli hind langenud ning Ritsema ei suutnud kiusatusele vastu panna. Euroopas hinnatud lavastaja ja tantsija Jan Ritsema on Eesti e-resident.
Ritsema ja Šnaideri teed ristusid sajandivahetusel, mil Šnaider õppis Hollandis Sandbergi Instituudis ja võttis osa PAFis peetud seminarist. Silmast silma kohtumisele eelnes periood, mil Šnaider jälgis hoolega Ritsema tegevust, etendusi, artikleid, seminare.
/nginx/o/2016/09/23/5874269t1h6d43.jpg)
Šnaider tunnistab, et ta oli Ritsemaga sõber Eesti moodi. «Meil käib see ju nii: kui ma olen sinust lugenud või sind näinud laval, siis ma juba tean sind ja see teeb meid sõbraks. See, et teine inimene näeb sind esimest korda elus ega tea sust mitte midagi, ei tähenda sealjuures mitte midagi. Sest noh, mina ju tean sind! Nii juhtus ka minuga, kui kohtasin Jani: ma tormasin kohe tema juurde ja embasin teda – olime ju sõbrad olnud kümme aastat!» meenutab Šnaider.
Postimehe küsimustele vastavad Alissa Šnaider ja Jan Ritsema ühiselt.
/nginx/o/2016/08/30/5777623t1hed41.jpg)
- Avate Massiaru vanas koolihoones mõttekoja-uurimiskeskuse, kus kunstnikud saavad eksperimenteerida, mõelda ja pühenduda nii oma loomingule kui ka ühiskonna probleemidele lahenduste leidmisele. Mida see täpsemalt tähendab?
See tähendab, et Massiaru uksed on avatud gruppidele, kes tahavad mõelda muutustest radikaalselt. Radikaalselt asju muuta tähendab aga muuta asju millekski muuks, puudutagu see kunsti, poliitikat, haridust, vanglat, ühiskonda või majandust. Radikaalselt midagi muuta erineb asjade reformimisest.
- Miks seda on vaja teha?
Meie ühiskond on üles ehitatud 19. sajandi lõpus tekkinud tööstusühiskonna alusele. Meie koolid, haiglad ja vanglad põhinevad samadel hierarhilistel põhimõtetel. Mineviku jäänukitena elus püsivad põhimõtted ei käsitle inimesi arukalt, intelligentselt ega indiviididena, vaid gruppidena, rühmadena, mis on niivõrd rumalad, et nad vajavad juhte, meistrit, kellele kuuletuda.
Meie liigume teistsuguse ühiskonna poole või vähemalt on meil tekkinud selline võimalus. Näiteks kui mõtleme tänavate ristmikele, siis varem olid need peatuse ja liikumiskäskude teenistuses, nüüd on meil aga ka ringteed, mis võimaldavad inimestel intelligentselt ja mõnuga ühist ruumi kasutada.
Uuena tuleb näha sotsiaalseid institutsioone, tuleb katsetada ja organiseerida. Me arvame, et kunstnikud ja teadlased võivad mängida selles suurt rolli. Nende töö on asju teistmoodi ette kujutada, avada uusi ruume, uusi võimalusi, mida me ei osanud varem näha.
Massiaru tahab olla selleks kerge mänguväljak. Pakkuda siia tulijatele võimalust individuaalselt katsetada kui ka võimalust mõelda rühmas. Meie nägemuses on inimliik palju heatahtlikum ja targem kui see, kuidas inimesed lasevad endaga ümber käia. Meie üritame korraldada nii vähe kui võimalik. Nagu ka PAFi puhul üritame Massiarul üles seada iseorganiseeruvat kerget organisatsiooni.
- Kas Massiarul on maailmas mõni konkreetne eeskuju?
Nii jah kui ka ei. Jah, kuna PAF on juba loodud ja osa elemente, nagu iseorganiseerumine ning fookus kunstnikele ja teadlastele, hakkavad olema sarnased.
Ei aga seepärast, et Massiaru arendatakse Eesti kunstnike ja teadlaste kogukondade järgi. Massiaru leiab ise oma tee. Erinevus on ka selles, et Massiaru fookus on regulaarselt toimuvatel ning paar päeva kestvatel mõttetalgutel.
/nginx/o/2015/01/24/3703629t1hc821.jpg)
- Miks just Massiaru?
Koht ei olnud spetsiaalselt valitud, küll aga oli koolihoone müük mõjutav tegur. Lisaks Massiaru asukoht suure looduspargi kõrval Nigula raba lähedal, kus tekib kaunis vaikus, kümme kilomeetrit eemal on meri. See kõik teeb koolimajast keskendumiseks ideaalse koha.
Samuti ei ole Massiaru eriti kaugel Läti piirist. Massiaru on Riiale lausa sada kilomeetrit lähemal kui Tallinnale, mis teeb Massiaru kättesaadavaks ka Eesti naaberriikidele. Me näeme seda kui rahvusvahelist keskust, nagu PAF, kus iga aasta tuleb tuhatkond kunstnikku ja teadlast umbes 80 riigist sinna oma tööd tegema.
-Kellele avatav keskus on mõeldud?
Iga indiviidi või rühma jaoks: kunstniku, teadlase, indiviidi või rühma jaoks, kes tahavad mõelda radikaalsetest muutustest. Keskuse eesmärk on pakkuda võimalust eksperimenteerida, riske võtta, seda nii oma töös kui ka suuremate ambitsioonide katsetamisel.
Me ei vali residente, sest Massiaru idee on olla avatud, kättesaadav, väga kergesti ligi pääsetav. Tahame, et keskus oleks näide tulevasest ühiskonnast. Hoone on põhimõtteliselt avatud maja, see tähendab, et see on avatud kõigile, kes soovivad teha broneeringu.
- Kui seotuks jääb Massiaruga Jan Ritsema?
Massiaru saab kasutada kõiki andmeid ja infot, mis on PAFil. Meie eesmärk on omada ühendusi globaalsel skaalal, ent mitte küll turundamise eesmärkidel. Peamine turunduse tööriist hakkab olema suust suhu leviv sõna, just nagu PAFil. See toimib kõige paremini, et ehitada lai, kuid kontsentreeritud kasutajate grupp.
/nginx/o/2013/08/28/1995122t1h2c83.jpg)
- Kust tuleb raha keskuse rajamiseks?
Hoone on ostetud Jan Ritsema isiklikust rahast, kuid maja elus hoidmine hakkab sõltuma residentide makstavast rahast.
- Loodav residentuur peaks olema dialoogis kohaliku kogukonnaga. Mida te selle all mõtlete?
Massiaru kogukond saab hoonet tulevikus edasi kasutada. Näiteks kohalik poepidaja kasutab neid ruume iga päev trennideks. Ritsemale on see eriti tähtis, sest Massiaru koolimaja kasvandik on olümpiavõitja Jaan Talts.
Kui kohalik kogukond vajab suuremat ruumi, siis nad saavad kasutada saali. Põhimõtteliselt tähendab see normaalset külalislahkust naabruskonnas.
- Millised tingimused tulevad loodavasse keskusesse, kui metsik või nüüdisaegne hakkab olema sealne elu?
Massiaru residents hakkab olema täielikult varustatud. Jah, loomulikult kiire internetiga ja muidugi normaalsete, sanitaar- ja küttetingimustega. Sellest hoolimata on Massiaru iseorganiseeruv ja odav. Ühe ööpäeva hinnaks tuleb 10 eurot. Meil pole toetusi, seega peame kulusid katma. Olla iseorganiseeruv tähendab, et meil ei ole ka töötajaid, mis omakorda hoiab Massiaru kulud madalal.
Kes seisavad Massiaru taga?
Jan Ritsema (1945) on hollandi lavastaja, kes on lavastanud Shakespeare’i, Koltèsi, Jelineki ja Heiner Mülleri tekste kogu Euroopas. 1978. aastal asutas Ritsema Amsterdamis International Theatre Bookshopi, mis on kirjastanud üle 400 raamatu. 2006. aastal asutas Prantsusmaal Saint-Erme’is alternatiivse kunstnike loomemaja Performing Arts Forum (PAF).
Alissa Šnaider (1985) on lavastaja, koreograaf, kelle loomingut iseloomustab esteetikate sulandumine ja glamuurini lihvitud süsteemiviga. 2014 lõpetas magistriõpingud Amsterdamis Sandbergi Instituudis. Ta on olnud tegev OMAtsirkuses lavastaja ja treenerina. Šnaideri töid on esitlenud mitu festivali Euroopas.
Eriline tänu Ele Viskusele.
Massiaru keskusega saab ühendust: info@massia.ee