Georg Ots ja Vaino Väljas tunnistasid Podelski poolt

Hendrik Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Gennadi Podelski. Pagulane Lootuse tänavast ehk enne Jaak Joalat»
«Gennadi Podelski. Pagulane Lootuse tänavast ehk enne Jaak Joalat» Foto: Post Factum

Avaldame katkendi Paavo Kanguri raamatust «Gennadi Podelski. Pagulane Lootuse tänavast ehk enne Jaak Joalat», mille andis välja Postimehe kirjastus Post Factum.

Gennadi võõrasisa, eruohvitserist kergetööstuse juht Mendel Hirši poeg Epštein mõisteti süüdi riigivara riisumises, temalt mõisteti välja 26 600 rubla ja ta pandi vangi 13 aastaks. Üles kirjutati ka Mendel Epšteini vara, millesse arvestati ekslikult ka Valdeku 35 majavaldus, samuti kaks televiisorit, kaks magnetofoni, ülikond ja nii edasi.

Gennadi Podelski ja ta ema andsid asja kohtusse, kasutades põlvkonnakaaslasest advokaadi Simon Levini teeneid. Gennadi Podelski kirjutas hagiavalduse, milles palus vabastada oma vara aresti alt, Tallinna Linna Keskrajooni Rahvakohtule 14. augustil 1958. Avalduses teatas ta, et müüs 1950. aastal 30 000 rubla eest vanaisa maja Klimovi linnas Brjanski oblastis ja 1954. aastal ostis pool maja Nõmmel. Samuti loetles ta oma vara päritolu.

Tema tunnistajate hulgas oli mitu esimese järgu kuulsust: Georg Ots, ELKNÜ Keskkomitee sekretär Vaino Väljas ja Heliloojate Liidu esimees Eugen Kapp. Vaino Väljas tunnistas, et halli ülikonna oli komsomol eraldanud noorele heliloojale sõiduks VI ülemaailmsele noorsoofestivalile. Georg Ots omas infot Viljandist ostetud raadiovastuvõtja Riga 10 ja Podelski enda konstrueeritud magnetofoni kohta. Eugen Kapil oli võimalus rääkida riidekapist ja magnetofonidest. Uno Kalle pidi rääkima kahest televiisorist. Rahvakohus vaatas hagi läbi ja rahuldas selle põhiosas. Kohtuotsuses nenditi, et Podelski sissetulek oli 1953. aastal 2806 ja järgmisel aastal 3882 rubla kuus ning ta oli ise võimeline ostma mõttelise majaosa.

Samuti nenditi, et esimese ebaseadusliku summa (1500 rubla) omandas Epštein alles 1955. aastal. Kohus ei rahuldanud hagi televiisori Temp 2 ja magnetofoni Dnepr 5 osas. Podelski ei jätnud jonni ja vaidles järgmises astmes edasi. Talle lisandus veel kaks tunnistajat. Helilooja Uno Naissoo tunnistas, et on käinud Podelskil külas ja sooritanud magnetofonil Dnepr 5 heliülesvõtteid ja näinud Podelski toas televiisorit Temp 2.

Välismaaga Kultuurisidemete Pidamise Eesti Ühingu vastutav sekretär Raul Viies tunnistas, et nad ostsid magnetofoni Dnepr 5 koos Leningradist 1955. aastal ja see on parem kui Podelski enda konstrueeritud magnetofon. Kui Mendel Epštein lõpuks vanglast välja pääses, siis suri ta Podelskite uue, Lootuse tänava kodu uksel. Ta jõudis üle ukse astuda, oma abi kaasale tere öelda ja siis ütles ta süda üles.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles