Soomaale ehitatud ujuv peatuspaik ootab külastajaid.
Praksi tudengid tegid Soomaale põneva ujuvlebola
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suvel toimus Soomaal kümnepäevane rahvusvaheline, peamiselt arhitektuuri- ja disainitudengitele mõeldud suvekool, mille käigus mõeldi välja ja ehitati valmis kolmest veepinnal ujuvast objektist koosnev peatus- ja puhkepaik loodusmatkajatele ja kohalikele elanikele.
Saunast, ujuvast lõkkeasemest ja varjualusest koosnev kunstsaarestik kaotas lansseerimise käigus ühe osa, sest saun osutus nii eksperimentaalseks, et murdus vettelaskmise käigus pooleks ja uppus. Kaks edukamat objekti – lõkkease ja varjualune – ootavad aga sellest sügisest alates külastajaid ja katsetajaid Soomaa rahvuspargi territooriumil, olles nüüd RMK hoole all matkaradade võrgustiku osana, sarnaselt eelmisel sügisel valminud metsaruuporitega.
Suvekooli kokku kutsunud ning oma tudengitega varemgi metsaonne ehitanud EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja Hannes Praks ütleb, et Veetee on hea näide sellest, et loodusrajatis ei pea olema romantiline magus päkapikumajake: "Modernne, kontrastselt eristuv vorm sulab loodusesse veel pareminigi kui libaajalugu. Ettevõtmise eesmärk oli piirkonna vesist eripära silmas pidades ehitada ujuvat arhitektuuri. Kõik, mis aset leidis, oli tõepoolest metsik. Õppejõuna on eriti hea meel selle üle, et ujuva maja rajamise kogemuse kõrval kogesid tudengid ka uppuva ehitise eripära – mitmete osalejate sõnul oli see hindamatu kogemus."
Üks suvekooli juhendanud arhitektidest, Aet Ader arhitektuuribüroost b210, ütleb, et Veetee pakub Soomaa keskkonnas midagi, mida seal siiani olnud pole – avalik sotsiaalne kohtumispaik vee peal: "Ujuv lõkkeplats koos varjualusega on nagu väga väikese küla- või linnaväljak, kuhu koguneda. Ma loodan, et mööda jõgesid ja üleujutatud alasid triivivad kanuud leiavad üllatusliku peatuspaiga ning kasutavad seda aja maha võtmiseks."
Hõljukobjekt Veetee (inglise keeles: Water Way) loodi ja ehitati valmis 2016. aastal Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna korraldatud kümnepäevase rahvusvahelise suvekooli "5th Season: Wilderness" raames, mida juhatasid Soome arhitekt Sami Rintala, Serbia arhitekt Pavle Stamenovic ja Eesti arhitektuuribüroo b210.
Eesti suurimate rabade ja soodega ning aina muutuva veetasemega Soomaa oli inspiratsiooniallikaks, et rajada ehitis, mis võiks täita erinevaid eesmärke: toimida nii varjualusena, tuleasemena kui saunana – vastates nii rändaja kui kohaliku vajadustele, liikugu need siis maad mööda või paadiga. Veepinnal hõljumine muudab Veetee paindlikuks Soomaa aina muutuvate tingimuste kontekstis, eriti igal kevadel paari nädala vältel maastikku muutva viienda aastaaja üleujutuste tingimustes.
Hõljukobjekt Veetee
- Materjalid: puit (kuusk), metalltünnid, montaažilint, kruvid
- Mõõdud: 3.8m (pikkus) x 3.8m (laius) x 2.7m (kõrgus kiilust tipuni)
- Kaal: ligikaudu 700 kg
- Asukoht: https://www.google.ee/maps/place/58%C2%B027'08.0%22N+25%C2%B000'29.1%22E/@58.4522206,25.007536,94m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d58.452215!4d25.008098?hl=en
- Veebileht: https://www.ekasisearhitektuur.ee/projects/veetee
- Blogi: http://wildernesssummerschool.tumblr.com