Kontserdihooaeg algas majesteetlikult

Tragöödia sünd muusika vaimust: staar-dirigent Charles Dutoit ja kuninglik filharmooniaorkester Estonias. Foto: Peeter Langovits

Kindlasti oli see Sündmus, nii kohtumise enda kui ka muusikalises mõttes. Võimalus oma kodus osa saada 70. tegevusaastat tähistava Briti rahvuslikuks orkestriks peetava Kuningliku Filharmooniaorkestri (RPO) esinemisest avaneb kord elus ja võib-olla jääbki selleks, kui just ei võeta ette reisi Londoni Cadogan Halli, orkestri kodusaali või käida kaasas nende kümnetel kontserdireisidel üle maailma.

Niisamuti oli sündmus näha juhatamas 7. oktoobril oma 80. sünnipäeva tähistavat maailma üht nõutavamat dirigenti, Šveitsi prantslast Charles Dutoit’d. Enne RPO kunstilise juhi ja peadirigendi ametit oli ta veerand sajandit juhatanud Montréali sümfooniaorkestrit, kümme hooaega (1991–2001) seisnud Prantsuse rahvusorkestri ees, teist samapalju olnud Philadelphia orkestri muusikadirektor ning ka Tōkyō sümfooniaorkestri muusikaline juht. Alates 2009. aastast on ta RPO peadirigent ja kunstiline juht.

Majesteetliku väärikusega astubki Dutoit orkestri ette. Publiku poolt vaadates mõjub ta kuju nagu kaljunukil avarust mõõtev kondor. Kogu dirigendi käsutuses olev «arsenal» (alates peast, ülakehast, õlgadest, kätest ja lõpetades küünarnuki tõste, miimika ning sõrmeliigutusega) leiab kasutamist. Aga samas saadab seda teatav väljapeetus, isegi ökonoomsus. Ei mingit rabelemist. Muidugi peab silmas pidama maestro kõrget iga, aga samas, Brahmsi ekspressiivsete passaažide vahendamises  tuleb ilmsiks endiselt pakatav elu- ja loominguline ind. Imetlusväärne on ka dirigendi orienteeritus kõigi muusikaliste detailide ja finesside esiletoomisele. Siinkohal tuleb kasutusele võtta ilus eestikeelne sõna «oivalisus» ning selle ingliskeelne vaste excellence, mis domineerib RPO kontsertide retseptsioonis.