/nginx/o/2016/09/28/5893969t1h337b.jpg)
«Versailles» (Prantsuse-Kanada, 2015-)
Alates 23. septembrist reedeti kl 21.00, kordused L-P hilisõhtul
Sony Channel
Telesari: seks, saladused ja absoluutne võim Päikesekuninga õukonnas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajalooainelised naturalismile, vägivallale ja seksile rõhuvad kostüümidraamad on seriaalimaastikul domineerinud juba vähemasti «Rooma» (HBO) ja «Tudorite» (Showtime) tulekust vastavalt 2005. ja 2007. aastal. Tänaseks on omad sarjad lisaks Juliustele-Claudiustele ja Tudoritele olemas Borgiatel, Medicitel, Yorkidel, Valois'del ja paljudel teistel olulistel valitsejasuguvõsadel.
«Versailles'd», mis räägib Päikesekuningas Louis XIV, tema venna, Orléans'i Philippe'i, nende abikaasade ja ohtrate armukeste loo, eristab mainituist eelkõige päritolumaa või siis täpsemalt -kultuur. Kanada ja Prantsuse produktsioonifirmade toodetud ning neis kahes riigis filmitud sari on oma käsitlusviisilt rõhutatult euroopalik, see tähendab, et tegu on keskmisest angloameerika kostüümidraamast mõnevõrra süngema ja tumedama telekonserviga.
See õrn vahe briti-ameerika ja mandri-euroopa sarjakultuuride vahel tuleb ehk ehedaimalt esile meilgi nähtud kahe erineva «Borgiate» sarja võrdluses. Kõnealune seriaal meenutab siis nii oma dekoratsioonide, kostüümide, muusika, karakteriloome ja kaameratöö kui ka vägivalla ja seksi esitamise poolest pigem seda Euroopa stuudiote tehtud ajalooliselt märksa detailsemat ja autentsemat sarja, kus paavst Aleksander VI rollis astus üles John Doman, mitte Jeremy Irons.
/nginx/o/2016/09/28/5893981t1h7bc3.jpg)
Sari on üles võetud läbisegi inglise ja prantsuse keeles, nii et prantsuskeelsetes riikides näitamiseks tuli dubleerida vaid osa näitlejate hääled, ingliskeelsetes jälle teiste tegelaste jutt, ka on sarja tegijate ja võttemeeskonna seas võrdselt prantslasi ja inglise keelt kõnelevaid kunstnikke, operaatoreid, stsenariste jne.
«Versailles» tegevus algab 1667. aastal, kui Louis XIV otsustab Pariisi kõrvale rajada Versailles'sse oma võimukeskuse, eemale pealinnas domineerivatest ministritest ja aadliparteidest. 15 aastat hiljem algupärasel kujul valminud paleekompleksi ehitus ja absoluutse ainuvõimu kättevõitmine, mille sümbolina Versailles' rajamist saabki vaadelda, läbib punase niidina kogu telesarja. Nagu ka kuninga ja tema naiseriideid kanda armastava geist noorema venna Philippe'i omavahelised keerukad suhted, rivaliteet ja domineerimis- ning alandamissoovid.
Orléans'i hertsog Philippe on vast üks ajaloo põnevamaid «kuninga nooremaid vendasid», keda tema ema Austria Anna ja võimukas kardinal Mazarin õhutasid lapse- ja noorukieas teadlikult kandma naiseriideid ja lävima seksuaalselt valdavalt noormeestega, et temast (tolleaegsete arusaamade järgi) ei kasvaks tugevat, võimuahnet ja ambitsioonikat ning intriige punuvat rivaali oma kuningast vanemale vennale.
Kui kuningas Louis XIV peamiseks ambitsiooniks lisaks kaunite daamide südamete võitmisele on aga eelkõige absoluutse võimu kehtestamine ja maailma säravaima kuningapalee rajamine, siis Philippe ihkab oma kasvatusest hoolimata just väejuhikuulsust. Ning kui Päikesekuningas ta lõpuks sõjaväe eesotsas Madalmaadesse saadab, osutubki Orléans'i Philippe oma vennast märksa edukamaks ja talendikamaks väejuhiks, mis omakorda vendade vahel kadedust ja rivaliteeti süvendab. Kui siia lisada tõik, et kuningas oma armukese, Inglise Henriette'i homoseksuaalse Philippe'iga abielluma sunnib, et teda enda lähedal õukonnas hoida, samas nõnda geniaalselt, et ametlik abikaasa oma naisest kuigivõrd huvitatud pole, siis võib olla kindel, et kuratlikest skeemidest ja intriigidest selles sarjas puudust ei tule.
/nginx/o/2016/09/28/5893985t1ha53f.jpg)
Kuninga ja tema venna rollides säravad briti näitlejad George Blagden («Viikingid») ja Alexander Vlahos («Merlin»). Kuigi seriaal ei ole lõpuni ajalooliselt autentne, on see siiski üsna ajastutruu: võttepaikadena on nii sise- kui välisstseenides kasutatud reaalseid ajaloolisi losse Prantsusmaal ning sündmustik järgib põhijoontes päris ajaloos toimunut. Ja kui ehk vaatajale võib tunduda, et kõikvõimalike erinevate mõeldavate seksuaalaktide eksponeerimisega püüab sari justkui šokeerida (ning on sellisena juba angloameerika maades ka meediatähelepanu kogunud), siis võib ju vastu öelda, et just täpselt nõnda kõik Ancien Régime'i aegasel Prantsusmaal oligi.
Sari jõudis esmalt teleekraanidele 2015. aasta lõpus Prantsusmaal ja Kanadas ning alles pärast paarikümmend riiki lõppenud suvel ka Inglismaal. USAs jõuab sari ekraanidele alles 1. oktoobril 2016. Vaatajanumbritest seriaalil puudust pole, 2017. aasta kevadel algavad juba kolmanda hooaja võtted.