ERMi avamine: torupilliga pähe, kandlega ribidesse ja kapatäis veidrat taidlust (4)

Indrek Kuus
, kirjandussõber
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Rahva Muuseum peab avamispidu.
Eesti Rahva Muuseum peab avamispidu. Foto: Kristjan Teedema / Sille Annuk

Neljapäeval avati Eesti rahva muusemi uus maja Raadil ning ekspositsioon. ETV tegi sellest megapika ülekande (kestus kl 18.20-23.10, vahepeal Aktuaalne Kaamera). Ivar Põllu stsenaariumi järgi lavastas avapeo Gerda Kordemets. Ülekannet juhtisid Grete Lõbu ja Marko Reikop.

Kommenteerib kolumnist Indrek Kuus: Eile õhtul plärtsusin Facebookis: «Üritasin vaadata ERMi avamist, aga ei suutnud. Mis see on? Inimene hüppab torupilli taga, siis jääb mulje nagu keegi oleks ära surnud.»

Laike tuli vähe, 20, aga see pole oluline. Täna palus Postimehe kultuuriportaal, et ma arvustaksin vaatemängu pisut ja proovisin veebist järelevaadata. Sattusin peale kohale, kus meesartist laulab: «Igaühe hinges on revolutsioon, lase hingata.» Nihutasin nuppu 1 tunni 18 minuti peale, laval olid armastatud Eesti artistid ja heietasid midagi sohu põgenemisest, järgnes sörts regilaulu. Vaatasin tükati selle avatseremoonia ära. Kui endeemilised talupojad kukkusid legendaarse rokklaulu laulu järgi tantsima, siis mu kannatus katkes.

Mitu tuttavat ütlesid, et see kõik oli väga jube. Üks tuttav lausus targasti: «Tegelikult on ju tore, ERM on avatud ja rahvas rahul. Mis seal siis ikka. Arhitektuurselt on maja igal juhul huvitav. Ja ega ERMil midagi viga pole.» Mis avamispidustustesse puutub, siis ilmselt on asi selles, et mul on väga noobel maitse. Mulle ei meeldi rahvusromantism, rahvatants ja folkloori halb moderniseerimine. Koorilaul ei maitse ka mu kõrvadele kuigi palju, kuid kaerajaanile eelistan kindlasti mulgi kapsaid ja rahvanalja nagu laulab Ultima Thule.

Kui paljud inimesed avamistseremooniast said positiivse emotsiooni, siis olen rõõmus koos nendega. Ja ERMile soovin tuult tiibadesse ja ärge kallid inimesed unustage ka väikesi armsaid, tolmuseid ja vaeseid tillukesi muuseumikesi igas Eestimaa nurgakeses.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles