/nginx/o/2015/02/24/3806783t1hb462.jpg)
Núúd wótkem rómo lauluga / Siin A l e k s a n d r i l l e / kóik sóámlikkult útelda /, mes ammu mótlime, // Ta wallitsego kawwa meid, / Sest temma om ni há; / Kik rahwast kaep ta et neid / Et úksik hukka lá. /---/ Maa rahwa saisust tahhap ta - /Se om tóóst temma meel - / Kúl heldussega parranda /Nink awwitada weel.
Kakssada kümme aastat tagasi, märtsikuus 1806 ilmus esimene eestikeelne (tartumurdeline) ajaleht Tarto maa rahwa Näddali-Leht, olles mitte ainult eesti kultuuri oluliseks tähiseks, vaid märkimisväärne sündmus ka Euroopa vaimuelus. Põlva pastori Oldekopi ja Kanepi pastori von Rothi toimetatud leht sai ilmuda siiski ainult sama aasta detsembrini, mil see keisri otsusega suleti ja hävitati niisuguse põhjalikkusega, et ilmunud 39 numbrist leidis ajaloone Tõnu Tannberg Peterburi ajalooarhiivist alles 1995. aastal kümme algupärast eksemplari, sealhulgas ka esimese numbri. Selle päismikus teatatakse kohe ilmumisloa olemasolust, millele järgneb «juhtkiri» pühendusluuletuse näol («útte vanna moistlikku maa mihhe laul») äsja troonile asunud keiser Aleksandrile. Laulus, mille algusots siin ära toodud (algupäraselt gooti kirjas ning diakriitilistest märkidest kasutusel vaid rõhumärk), loodetakse talurahva olude parandamist, vabastamist pärisorjusest. Ajaleht lubabki pakkuda teadmist, mis võimaldaks maarahval elu paremaks ja ausamaks muuta. Oluline on see, et praktiliste nõuannete kõrval vahendati ka tõlkeid maailmas toimunust (sõjateateid) ning poliitilisi sõnumeid. Avalikku huvi teeniti ka igasuguste kurioosumite ümberjutustamisega. Trükiti ära isegi anekdoote. Nõnda oli üheks aastaks vähemalt üks osa eestlasi koondatud ühise meediumi ümber. Rein Veidemann