Teesklemise talumatu tühjus

Anna (Mirtel Pohla) ja Juhani (Priit Võigemast) suhe ei taha kuidagi klappida.

FOTO: Kaader filmist

Septembris linastus mainekas, maailma 14 A-kategooria filmifestivali nimistusse kuuluva San Sebastiani festivali noorte režissööride võistlusprogrammis esmakordselt Eesti, Läti ja Leedu ühistööna valminud film – Vallo Toomla pikk debüüt «Teesklejad». Väärikasse nimistusse pääsemine on suur au ning meediakajastus pressiteadete ja intervjuude vahendusel filmi juba enne siinset esilinastust tagasihoidliku aupaistega ümbritsevasse šedöövristaatusesse lennutanud.

Tellijale

San Sebastiani kõrval kuulub A-kategooriasse ka PÖFF, mille programmi kvaliteeti saadavad igal aastal ausalt välja teenitud katkematud ovatsioonid ja kiiduavaldused. Sellest hoolimata on iga PÖFFi tulihingeline austaja aastaiks kummitama jäävate hingekraapivate kunstiteoste kõrval sattunud nägema vähemalt ühte filmi, mis neid sugugi ei kõneta või silmi pööritades poole linastuse ajal pettunud pomina saatel sootuks saalist lahkuma paneb. Olgu öeldud, et San Sebastianis on lood samamoodi. Toomla on öelnud, et tunneb oma filmi ja teab, et see ei saa kõigile meeldida. Ei meeldigi.

«Teesklejad» on Baltikumile omaselt karge ja tinglikkust tulvil film, kus on tunda nii Ingmar Bergmanit kui Michael Haneket. See on põhjamaine Roberto Rossellini «Reis Itaaliasse», mässitud modernsesse rätsepatööna valminud kuube. Film räägib tundlikult kulgeva irreaalse loo suhtesegaduses paarist, kes avab suvemaja uksed kahele kehva ilma meelevalda jäänud telkijale.

Tagasi üles