Kolm küsimust teatrifestivali Kuldne Mask Eesti peakorraldajale

Svetlana Jantšek

FOTO: PEETER LANGOVITS/PEETER LANGOVITS

8. oktoobrist toimub Eestis Kuldse Maski teatrifestival. Postimees esitas Svetlana Jantšekile kolm küsimust. 

- Teatrifestivali Kuldne Mask Eesti peakorraldaja Svetlana Jantšek, kui hästi või halvasti peegeldavad Eestisse jõudvad lavastused täna Venemaa teatrites toimuvat?

Aastad ei ole vennad. Programmi valitud lavastused illustreerivad kaasaegse Venemaa teatrielu väga laialt ja mahukalt, aga samal ajal ka mitte. See ei tähenda, et me oleksime teinud oma tööd halvasti. Mõnikord on väga palju erinevaid objektiivseid põhjusi, miks kava ei lähe perfektselt kokku, kuigi me seda tahame.

Tavaliselt on takistused järgmised: pole sobivat lava, kuhu etendus mahuks oma dekoratsioonidega, pole vajalikke tehnilisi andmeid, teatril on teine graafik ja meie kuupäevad ei sobi neile ja muidugi juhtub ka nii, et eelarve on liiga suur meie jaoks.

Siit tuleb veel üks kompromisside kaudne põhjus – me oleme seotud Riiaga. Me peame kindlasti jagama programmi Lätiga, kuid meie maitsed japlaanid ei ole alati samad.

Aga me alati oleme valmis tegema kõik võimaliku, et näidata eesti publikule just neid etendusi, mis hetkel esitlevad vene teatri avangardi selle sõna laias mõttes. Ja ka neid teatreid, mis omandavad ja arendavad uut teatrikeelt, kes loominguliselt mõtestavad traditsioone, kes tegelevad parimas mõttes «kurat teab millega» ja need, kelle tegevust ei ole veel võimalik määratleda.

Näiteks, näitasime eesti publikule Ivan Võrõpajevi «Delhi tantsu» (lavastaja Dmitri Volkostrelov) enne seda, kui lavastus jõudis Moskva Kuldse Maski festivalile. Me viisime siia Teatri.doc esimesed lavastused: «Provintslik tantsud» Jekaterinburgist ja Panfilovi ballett Permist.

Me ei näita ainult Moskva ja Peterburi teatrit, mida tihtipeale teeb Läti Kuldne Mask.

-  Mille poolest erineb Eesti ja Venemaa Kuldse Maski publik?

Mulle tundub, et see ei ole väga õige küsimus. Festival Kuldne Mask ei ole ainult suur teatriprojekt. Moskvasse tulevad sajad etendused – draama, ooper, ballett, nukuteater. Toimub programm «Mask +», kus näidatakse neid etendusi, mis kahtlemata pakuvad huvi, aga ei nomineerita preemiale.

Lisaks on suur programm lastele: «laste weekend» ja ka välismaa programm, mille raames oli näiteks üks aasta külas teater Poolast. Kohe on arusaadav, et kõikidel etendustel on erinev publik. See ei ole monoliit, mille saab tõmmata ühise joone alla vaid on pigem selline ühiskonna osa, mida iseloomustatakse «kultuurikire» järgi. See on Moskva publik ja proovime mitte ära unustada, et see ei peegelda täielikul määral vene teatri auditooriumi iseloomu.

Vene Kuldse Maski festivalil on olemas regionaalsed projektid erinevates Venemaa linnades ja seal on täitsa teine publik.

Eesti publiku kohta võib öelda, et see on kindlasti teistsugune, kui Lätis sellel samal festivalil, kus ka programm on tihtipeale erinev. Lätis siis pigem vähem radikaalne. Mulle tundub, et eesti Kuldse Maski publik on iga aastaga rohkem avatud. Meie usaldatavus kasvab.

Publikule võib-olla alati ei meeldi see, mida me pakume, aga suurem osa on valmis seda vaadata, et laiendada oma kujutlust teatrist. Meie festivalil on tunda erinevust eesti ja vene publiku vahel. Eestlaste jaoks on meil olemas sünkroontõlge. Eesti publik on, minu meelest, novaatorlusele oluliselt avatum.

Eestikeelne publik justkui vaatab vähem minevikku ning ei võrdle seda, mis on praegu, sellega, mis oli vanasti; on vastuvõtlikum uutele teemadele, esteetikale ja radikaalsele eksperimentidele. Vene publik, eriti selle vanemapoolse põlvkonna esindajad, on küllaltki konservatiivne.

Vene noorema põlvkonnaga aga tuleb tõsiselt tegeleda, sest nende «teatraalne kogemus» on eesti noore publikuga võrreldes vägagi piiratud. Seetõttu korraldasime eelmisel aastal õpetajatele mõeldud seminari, et neile kätte anda meetodid ning «instrumendid», mis aitaksid õpilasi teatrikäiguks ette valmistada ning teatrikeelest aru saada.

- Turu-uuringute AS läbi viidud uuringust «Teatri positsioon ja roll ühiskonnas» selgus, et kõige tuntum Eesti teatrifestival on Kuldne Mask. Miks see teie arvates nii on?

Ausalt öeldes kuulen ma sellest esimest korda, aga mulle see kindlasti meeldib. Mul on raske kommenteerida, aga ma luban, et ma mõtlen sellele!

Mida näeb tänavusel festivalil? 

Kuldne Mask Eesti toimub 8.–18. oktoobrini Tallinnas.

Andrei Mogutši lavastus "Joobunud".

FOTO: Stas Levshin

Selle aasta Festivali avaetendus on Andrei Mogutši lavastus «Joobnud» – Peterburi kõige tuntuma kaasaegse vene dramaturgi Ivan Võrõpajevi näidend. Andrei Mogutši sai selle aasta Kuldse Maski preemia sõnalavastuse lavastaja nominatsioonis. Kahtlemata, tunneb eesti publik Dmitri Krõmovi ja tema originaalset visuaalteatrit.

Draamakunstikooli ja Dmitri Krõmovi Laboratooriumi lavastus «Vene bluus. Seenelkäik» etendub Tallinnas Vaba Lava teatrikeskuses.

FOTO: Natalia Cheban

Krõmovi laboratoorium esitab eesti kaks etendust. «Oma sõnadega» on väga vaba teatrikeele ja huumoriga etendus, kus vahepeal ka sarkasmiga jutustatakse ümber Puškini «Jevgeni Onegin». Teine etendus on «Vene bluus. Seenelkäik», kus lavastaja joonistab nõukogudeajal sündinud põlvkonna portree, kes eelmise sajandi lõpus ja nüüdse sajandi alguses läbis ajaloolised kataklüsmid. 

Satirikon teatri lavastuses «Inimene restoranis» mängib peaosa Konstantin Raikin.

FOTO: Elena Kasatkina

Vene klassikalise psühholoogilise teatri traditsioonid leidsid oma kehastuse etenduses «Inimene restoranist» Moskva Satirikon Teatri peaosas on Konstantin Raikin, lavastajaks aga Jegor Peregudov. Muusikaline komöödiateater St. Peterbutist toob teist aastat järjest Eestisse silmapaistvad muusikalid.

Sellel aastal saab näha mastaapset musikaal «Jekyll & Hyde», mis on väga võimas lavastus erinevate lavaefektidega, ilusa balleti ja hea kooriga.

Muusikal „Jekyll & Hyde“.

FOTO: Vladimir Postnov

Kuldne Mask Eestis

  • Teatrifestival Kuldne Mask Eestis toimub 2005. aastast.  
  • Eestis  on selle aja jooksul esitletud festivalil üle 120 etenduse erinevates teatristiilides – draama, ballett, nukuteater ja muusikal.
  • Üle 58 000 vaataja on külastanud festivali Tallinnas, Tartus, Tartus, Viljandis, Jõhvis, Sillamäel ja Kohtla-Järvel.
  • Festivali eksklusiivsus seisneb selles, et tänu nii Venemaa kui ka Eesti riigitoetustele toob festival siia etendused tervikuna: täpselt nii nagu need olid lavastatud ja esitatud koduteatrites. Kõik etendused on sünkroontõlkega eesti keelde.
  • Festivali raames toimub traditsiooniline OFF-programm, mis pakub publikule harivaid ja valgustavaid üritusi: meisterklassid, loomingulised kohtumised, arutelud, loengud jm.
  • Kõik lavastused ja üritused tõlgitakse kindlasti eesti keelde.
Tagasi üles