Käimasoleva kuu lõpus 49-aastaseks saav Dmitri Bertman on tänapäeva maailma ooperielus nähtav figuur. 1990. aastal asutas ta Moskvas ooperiteatri Helikon, mis on tema juhtimisel pakkunud muusikaliselt kõrgetasemelist ning lavastuslikult ajastuväärilist muusikateatrit nii Venemaal kui ka mujal maailmas.
Tellijale
Bertmanit huvitab konsteptsioonist enam emotsioon
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bertman on loonud üle saja lavastuse, millest mitut on tunnustatud teatripreemiaga. Ta on lavastanud ligemale paarikümnes ooperimajas väljaspool Venemaad, sealhulgas Estonias ja Vanemuises. 2005. aastal, kõigest 37-aastasena, pälvis Bertman Venemaa kõrgeima loomingulise tegevuse eest antava autasu, Venemaa rahvakunstniku tiitli. 2008. aastast on Bertman Venemaa Teatrikunsti Akadeemia muusikateatri teaduskonna professor.
Üldistatult iseloomustab Bertmani lavastusi klišeedest hoidumine, rõhumine solistide artistlikkusele, musikaalsus, fantaasiarikkus, vaatemängulisus, postmodernistlik mäng teise plaaniga ning kohati ka kerge provokatiivsus. Ta on oma töödes leidnud peaaegu alati hea balansi uuenduslikkuse ning traditsioonilisuse vahel.