Blairi nõid jäi jälle leidmata

«Blairi nõiafilm»: mitteõudne õudusfilm. Foto: Kaader filmist

Mida!? Umbes nii kõlas üle kinosaali kaikuv reageering «Blairi nõiafilmi» lõputiitrite ajal. Tõepoolest, publik oli äsja nähtust silmanähtavalt kõhkleval seisukohal, suisa rahulolematu. Mis see siis õigupoolest oli: kas mingi nali või?

Jah, ega enam teagi, mida kõike võib õudusfilmi žanri alla paigutada või mida sellest üleüldse oodata. Ausalt öeldes oli juba enne «Blairi nõiafilmi» vaatamist, ainuüksi selle tutvustust lugedes enam-vähem kõik selge.

Ka siin näeme väriseva kaameraga tehtud videopäevikut nagu kümnetes teistes filmides; ka siin on ette määratud kõigi nooremate tegelaste surm või kadumine; ka siin jääb lõpuks nõid päriselt leidmata, kuigi vaatajale antakse ähmaselt aimu tema eksistentsist mingisuguse kummalise, puukuju meenutava monstrumi näol.