Tihe sadu. Seisva sõiduauto kojamehed pendeldavad, puhastavad tuuleklaasi läbipaistvaks. Väljas on öö, heledad autotuled valgustavad pimedat metsa. Vihmapladin ja nappide repliikidega dialoog esiistmel.
Kes? Wajda, loomulikult Andrzej Wajda (ja itaalia neorealistid), nüüd juba manalamees. Minu mustvalged lemmikkaadrid. Meeleolu on häälestatud, vaataja pilk on filmi lõpuni ekraanile naelutatud.