Maailma tippfestival kutsus võistlema korraga kaks Eesti stuudio filmi

«Naine ja liustik» jutustab leedulannast Aušrast, kes elab üksinda Tjan-Šani mäestikus. Foto: Kaader filmist

Maailma suurim ja nimekaim, Amsterdami dokumentaalfilmide festival valis võistlema koguni kaks filmi, mille pea- või kaastootjaks on Eesti stuudio Vesilind.

Vene noore dokumentalisti Ksenija Ohhapkina «Tule tagasi vabana» ja nimeka leeduka Audrius Stonyse «Naise ja liustiku» leiab keskmise pikkusega (40-60 minutit) filmide programmist, kus võistleb 15 linateost ja peaauhinnaks on 10 000 eurot.

Kummagi filmi produtsent on Riho Västrik, «Tule tagasi vabana» puhul pea- ja «Naise ja liustiku» puhul kaastootja. Mõlemad filmid on monteerinud Mirjam Jegorov ja muusika kirjutanud Robert Jürjendal.

«Tule tagasi vabana» on poeetiline dokumentaalfilm sõdadest räsitud Tšetšeenia küla elust, mille sümboolne keskpunkt on surnuaed.

«Küla elab ja hingab ühes rütmis. Hauakaevajatel on alati käed tööd täis. Surm on mägikülas igapäevane külaline. Polegi tähtis, et järjekordne sõda on lõppenud. Rahvas elab kättemaksu suletud ringis. Ringis joostakse ka Jumala poole palveid korrates. Sõjast allesjäänud noorte ja vanade meeste  palve kõlab jooksujalu ringis lauldes kaugele ning aitab meestel  unustada iseennast. Naiste ülekaal on silmaga märgatav, kuigi millegipärast tundub, nagu neid polekski  nii palju. Tähelepanelikud silmapaarid jälgivad kõike ja mõistavad kõike. Kui tšetšeenid lahku lähevad, jätavad nad nägemist sõnadega: tule tagasi vabana!» on kirjas filmi sünopsises.

«Naine ja liustik» jutustab leedulannast Aušrast, kes on vabatahtlikult valinud üksinduse ja pühendanud oma elu loodusnähtuste vaatlemisele.

«3500 meetri kõrgusel Tjan-Šanis Almatõ linna kohal lasub tohutu Tuiksu liustik, mis hingab, tungib peale ja taganeb nagu suur amööb. Globaalne soojenemine sulatab halastamatult liustiku jääd, paljastades eelajaloolisi kivimikihte, samas järjekordne mägede karm talv katab need taas lume ja jääga. Väike inimene oma kaduvlühikese elu jooksul püüab neid igavikulisi protsesse dokumenteerida,» on kirjas filmi tutvustuses.

Lisaks leiab festivali kavast veel ühe Eesti kaastootmisel valminud filmi - Vitali Manski «Suguvõsa», mis on valitud ülevaateprogrammi «Meistrid». Selle filmi kaastootjaks on Marianna Kaat.

Kokku esitati festivalile 3495 filmi, millest sõelale jäi 297. Mullu pääses debüütfilmide võistlusele Toomas Järveti «Karmil pinnal» ja tunamullu keskmise pikkusega filmide võistlusele Manfred Vainokivi «Riigivargad».

Tänavune festival leiab aset 16.-27. novembrini.