Artishoki Biennaal. Kohtuvad kunstnik Sigrid Viir ja kunstiteadlane Eha Komissarov

fotoinstallatsioon «Ootesaali improvisatsioon» Foto: Sigrid Viir

Teatris NO99 kestab Artishoki Biennaal 2016, kus osaleb kümme kunstniku ja kümme kriitikut. Postimehe kultuurportaal avaldab kümne päeva jooksul kümne teose kohta iga päev ühe arvustuse. Kunstnik Sigrid Viiri fotoinstallatsiooni «Ootesaali improvisatsioon» arvustab kuraator ja kunstiteadlane Eha Komissarov.

Kallis Sigrid Viir!

Õnnitlen Sind mõtte puhul esineda ootamise ja igavuse teemaga Teater NO99 tähenduslikul pinnal. Saali vajaduste seisukohalt mõjub Sinu tillukene A4-formaadis foto provakatiivselt ja äratab soovi mõtelda, et Sind ei liiguta sissepühitsetud vuajeristlike pealtvaatajate kohalolu ja oled plaaninud väikest vastasseisu.

Ootesaal, mida moesolevad filosoofid kutsuvad mitte-kohaks, ent taandub tegelikkuses transpordivõrgustiku ripatsiks, kus automaadist saab pähklipaki osta, huvitab ja kütab üles, nagu Sa kindlasti tead, kriitikute ja kultuuriteksti kirjutajate kujutlusvõimet.

Oh, pähklipaki eest vabandan, sest Sinu foto on vabastatud olmesaginast ja annab täiuslikult edasi ootekoha jahedat impersonaalsust. Foto, mille oled pealkirjastanud «Ootesaali improvisatsioon», kirjeldab mittekoha lõksus indiviidi tüüpkäitumist, kes parema puudumisel peab akendest avanevaid vaateid registreerima. Sinu foto mõjub meditatiivselt ja toob meelde, et sõnakujult on igavus mõnusalt lähedal sõnale igavik, küllap neid miski omavahel seobki.

Igavik peaks ka post-interneti kunsti fotokeele jaoks, mida esindad, sobima paremini kui igavus. Uues fotokeeles välditakse draamat ja jäetakse kontekstile viitamata lootuses, et saab alateadvuse liikuma. Kättejõudnud läbitungimatu foto ajastul ei ole foto enam dokument, see ei viita sündmuskohale ega hooli väljenduslikkusest. Uue foto loojad usuvad, et seljatades foto dokumendina, on edaspidi tegemist fotoga kui globaalse metafooriga.

Tunnustatud brikolöörina oled kombineerinud vaatamiseks taeva, milles kujuvõtvate pilvekujundite jälgedes tabad ummikuid ja umbteid. Krüptid taevasse vastandlikke sõnumeid ja räägid igavusest ummikusse ajaval viisil.

V Artishoki Biennaali kava

• 6. oktoober          Elis Saareväli, installatsioon «Küllaltki hästi»
• 7. oktoober          Andres Lõo, etendus «Utopiaana»
• 8. oktoober          Kristel Saan, performatiivne installatsioon «LAPS»
• 9. oktoober          SKATKA, video «Okasriigike»
• 10. oktoober        Taavi Suisalu, installatsioon «Etüüdid mustas»
• 11. oktoober        Sigrid Viir, fotoinstallatsioon «Ootesaali improvisatsioon»
• 12. oktoober        Flo Kasearu, performance «Privaatsuse sooviavalduse ilmestamine»
• 13. oktoober        Sten Saarits, heliinstallatsioon «Rambituled»
• 14. oktoober        Eike Eplik, skulptuuriinstallatsioon «Lavastus»
• 15. oktoober        Sven Parker, installatsioon «Valgus suunaga territooriumile»

Algus igal õhtul Teater NO99 kammersaalis kell 17.00. Sissepääs tasuta. Igal õhtul on võimalik lugeda ka kümmet kunstikirjutist, mis astuvad dialoogi biennaalil esitletava kunstiteosega. Kirjutajateks on kriitikud nii kunsti-, teatri-, kui ka laiemalt kultuuriväljalt: Marika Agu, Liisi Aibel, Eero Epner, Eik Hermann, Liisa Kaljula, Jan Kaus, Kaarin Kivirähk, Eha Komissarov, Alvar Loog ja Hanno Soans.