«Kui eestlane niisiis pole seni leidnud mingit mõnu lugemisest, siis langeb temale selle pärast tehtud etteheide tagasi rahvakirjanikele. Neile pole olnud tundmatu mitte üksi keel, milles nad kirjutavad – nad ei tundnud ka eestlaste omapärast mõtteviisi ning kujutluslaadi, niisama vähe ka tema ideede ja mõistete ala, tema ühiskondliku ja koduse elu tooni ja erinevust, mis nii paljudes asjades esineb tema ja meie vaadetes. Sellest tundmatusest tulenes veel teine niisama tähtis kahjustus – see, et mõeldi, talupoeg olevat liiga madalal arenemistasemel, nii et enamikus raamatutes teda koheldi lapsikult kohtlase inimesena ja temaga kõneldi säärases toonis, mis temale pidi tunduma halvustavana ja mida ta omalt poolt tundis sunnitud olevat põlgusega tagasi tõrjuma.»
Tellijale
Eesti kultuuri täheatlas: eesti filoloogia sünd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.