Kohus jättis filmitootja kaebuse EV100 filmikonkursi asjus rahuldamata

Eesti paadipõgenikud teel vabadusse

FOTO: A. Lepsoni erakogu

Eesti vabariigi 100. sünnipäevaks korraldatud mängufilmide konkursi hindamisel rahastuseta jäänud Factory OÜ viis vaidluse Tallinna halduskohtusse, kus jäi aga kolmapäeval kaotajaks.

Tallinna halduskohus jättis läbi vaatamata nõuded, millega OÜ Factory palus tühistada EV100 filmikonkursi žürii otsused ning Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut (EFI) otsused, millega määrati EV100 audiovisuaalteoste toetusprogrammi raames OÜ Allfilm projektidele «Tõde ja õigus» ja «Võta või jäta» stsenaariumi- ja arendustoetus. Ka muus osas jäi OÜ Factory kaebus rahuldamata.

Eesti Vabariik 100 mängufilmide konkurss kuulutati välja Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks valmivate filmide leidmiseks. OÜ Factory esitas 2013. aastal EV100 mängufilmide konkursile projekti «Purjetamine vabadusse». 

Konkurss toimus kolmes etapis. Factory projekt «Purjetamine vabadusse“ osutus valituks nii konkursi esimeses kui ka teises etapis. Konkursi kolmandas voorus ehk lõppvoorus kaebaja film žürii toetust aga enam ei pälvinud.

Factory esitas EFIle vaide EV100 mängufilmide konkursi hindamistulemuste kehtetuks tunnistamiseks. Factory taotles uue žürii kokkukutsumist ja uut hindamist. Uut žüriid aga ei moodustatud ega uut hindamist ei korraldatud. EFI lubas Factory filmiprojekti osalema tootmistoetuste taotluste vooru, kaebaja taotluse jättis EFI aga rahuldamata.

«Käesoleval juhul ei omanud žürii otsus kohtu hinnangul kolmandas etapis tähtsust kaebajale tootmistoetuse määramisel, kuna teda lubati tootmistoetuste vooru osalema vaatamata žürii mittetoetavale seisukohale. Kohtus ei leidnud tõendamist ausa menetluse põhimõtte rikkumine kaebajale tootmistoetuste määramisel,» selgitas halduskohtu pressiesindaja kolmapäevast lahendit.

Kohus leidis, et kaebaja kaebeõigus saab piirduda selle kontrollimisega, kas tema filmiprojekti hinnati ausa menetluse põhimõtteid järgides. Kaebajal ei ole kaebeõigust selleks, et veenduda, kas kõik konkursil osalenud filmid jõudsid lõppvooru põhjendatult.

Seega puudub kaebajal ilmselgelt subjektiivne õigus nõuda žürii kahe esimese hindamisetapi tulemuste tühistamist või nende õigusvastasuse tuvastamist. Kaebajal puudus ka kaebeõigus tuvastada žürii otsuste õiguspärasust neis voorudes, kus tema film edukaks osutus, leidis halduskohus.

Kaebaja on palunud tuvastada EV100 filmižürii teise vooru ja kolmanda vooru otsuse tühisuse žürii pädevuse puudumise tõttu. Kohtule jäi arusaamatuks, millist olukorda kaebaja nimetatud nõudega soovib saavutada. Juhul, kui kohus rahuldaks kaebaja nõude formuleeritud kujul, tooks see endaga kaasa žürii otsuste tühistamise kõigi EV100 konkursil osalenud filmide suhtes, sh kaebaja filmi suhtes ning vajaduse maksta tagasi juba väljamakstud toetused, kuna langeks ära toetuse väljamaksmise eeldus ehk konkursi läbimine. Sellise nõude esitamiseks puudub kaebajal aga kaebeõigus. 

Kohus leidis, et žürii tegevuses ei rikutud konkursi esimeses etapis anonüümsuse põhimõtet. Konkursi läbiviimisel oli tagatud, et esitatud filmiideed ei olnud seostatud konkreetsete autoritega. Seda, et žürii liikmeid filmiidee taga seisvaid autoreid ühelgi juhul ära ei tunne, ei ole võimalik tagada. Mõnest filmiideest ja selle autorist teadlik olemine ei tähenda aga ilmtingimata selliste projektide eelistamist.

«Purjetamine vabadusse» produtsent on Meelis Niinepuu ja režissöör Peeter Rebane.

Tagasi üles