/nginx/o/2016/10/13/5951235t1hcb57.jpg)
2017. aasta sügisel Maarjamäel avatava Eesti filmimuuseumi uue hooneni viiva allee äärde kerkivad humoorikad skulptuurid, mis on saanud inspiratsiooni filmidest «Karujaht Pärnumaal», «Viimne reliikvia», «Kevade» ja «Mandariinid» ning Priit Pärna loomingust.
Kujud kannavad pealkirju «Lamav karu», «Vaba laps», «Tootsi maakera», «Saagirohke mandariinipuu» ja «Jalgadel porgand» ning nende autorid on Jass Kaselaan ja Kristel Niisuke, kes võitsid vastava ideekonkursi.
Konkursi eesmärgiks oli leida allee äärde paigutatavate väliskulptuuride ideelahendus, mis oleks äratuntavalt seotud Eesti filmilooga ja kooskõlas ümbritseva arhitektuuriansambliga. Allee hakkab n-ö punase vaibana kulgema läbi Maarjamäe pargi, kuni jõuab välja Eesti filmimuuseumini.
«Skulptuurikomplekti eesmärk ei ole kopeerida kaadreid Eesti filmiajaloost, vaid pakkuda oma suhestumist,» selgitasid võidutöö autorid.
Oma kavandi tugevuseks pidasid nad inimmõõtmelisust, erinevate filmiajaloo hetkede sümbioosi. Samuti tõid autorid välja teoste peamise materjali betooni, mis võimaldab edasi anda skulptuuride massiivsust, jäädes samal ajal esteetiliseks. Ühtlasi on see ilmastikukindel ja vastupidav.
Jass Kaselaan on skulptor, kes on viimastel aastatel keskendunud suuremahulistele skulptuuri-, heli- ja ruumiinstallatsioonidele. Ta on muuhulgas võitnud ka kõige mainekama nüüdiskunstipreemia Köler Prize tööde «Aed» (2012) ja «Nukkude väljak» (2014) eest.
Kristel Niisuke on arhitekt, kes töötab arhitektuuribüroos Kavakava. Ta on ka üks Tallinna peatänava võidutöö autoritest.
/nginx/o/2016/10/13/5951217t1h3707.jpg)
«Saagirohke mandariinipuu»
Dekoratiivne sümbol filmist «Mandariinid». Mandariinipuu skulptuurmandariinid on valmistatud päris mandariinidelt võetud vormide abil, mille tõttu mõjub kuju pind, struktuur ülimalt realistlikult.
Skulptuuri jalg, puutüvi on valmistatud armeeritud betoonist. Mandariinide kogum on valatud oranžist polüestervaigust metallkarkassil.
Kõrgus maapinnast umbes 2,3 meetrit.
/nginx/o/2016/10/13/5951219t1hbb55.jpg)
«Jalgadel porgand»
Auavaldus eesti animatsiooni klassikale. Erinevalt Priit Pärna loodud liikuvast karakterist on skulptuuril käed ja jalad kujutatud realistlikult, edastamaks sürreaalset õhkkonda staatilise vormi abil.
Porgand on valmistatud armeeritud betoonist. Käed ja jalad on valatud metallist.
Porgandi pikkus on umbes 2,2 meetrit
/nginx/o/2016/10/13/5951221t1h38c5.jpg)
«Tootsi maakera»
Vanakreeka mütoloogiast tuntud titaan Atlas kandmas turjal maakera – antud juhul Tootsi maakera «Kevadest». Ühtlasi on skulptuur monumendiks Eesti filmiajaloo meeskangelastele.
Skulptuuri figuratiivne osa on valmistatud armeeritud betoonist. Maakera on valmistatud punasest polüestervaigust metallkarkassil.
Kõrgus maapinnast umbes 2,5 meetrit.
/nginx/o/2016/10/13/5951227t1hd27a.jpg)
«Vaba laps»
Ratsamonument Eesti filmiajaloo naiskangelastele. Skulptuuri naivistlik stiil, mäng proportsiooniga edastab humoorikalt kultusfilmi «Viimne reliikvia» olustikku.
Skulptuur on valmistatud armeeritud betoonist. Ratsaniku süles olev reliikvia on modelleeritud äratuntavalt filmi rekvisiidist lähtuvalt.
Kõrgus maapinnast umbes 2,2 meetrit
/nginx/o/2016/10/13/5951231t1hda1d.jpg)
«Lamav karu»
Viide Johannes Pääsukese mängufilmile äpardunud karujahist. Skulptuuri rinnal saavad skulptuuriallee külastajad äpardusi kartmata poseerida.
Skulptuur on valmistatud armeeritud betoonist, pind on struktuurne ning võimaldab ohutut ronimist.
Karu pikkus on umbes 2,5 meetrit.
***
Võidu toonud ideelahenduse realiseerimine läheb maksma 63 000 eurot.
Teise koha võitis Andrus Kõresaare ja kolmanda koha Bruno Lillemetsa ideekavand.
Esimese koha preemia oli 1000 eurot, teise koha preemia 600 eurot ning kolmanda koha preemia 400 eurot. Osales 14 võistlustööd.
Žüriisse kuulusid Edith Karlson ja Maiu Rõõmus (Eesti Kunstnike Liit), Karen Jagodin ja Kai Lobjakas (Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing) ning Inge Laurik-Teder ja Maria Mang (Eesti Ajaloomuuseum).
Filmimuuseum moodustab osa 2018. aastal Maarjamäe lossis ja selle pargis avatavast elamuslikust ajalookeskusest. Suur pargiala kujundatakse multifunktsionaalseks vaba aja veetmise kohaks ja seal leiavad oma nurga ka näiteks unustatud punamonumendid. Ümber kujundatakse ka Maarjamäe loss, kus riigi sajanda sünnipäeva puhul avatakse interaktiivne näitus «Minu vaba riik».
Filmimuuseumi, välisala ja hoidlahoone projekteerisid Jürgen Lepper, Margus Soonets ja Anto Savi (BOA OÜ ja Innopolis Insenerid OÜ). Ehitus läheb maksma ligemale kolm miljonit eurot.
/nginx/o/2016/11/23/6104787t1he9a3.jpg)