Professor Veidemanni veidemeekum

Foto: Sander Ilvest / Postimees

Saame professor Veidemanniga kokku umbes tund enne viimaste kirjandus-Nobelite teadasaamist. «Tund enne igavikku» on muide tema viimase romaani pealkiri, nii et jooksutagem ka pisut metafoorset jõudu. Pärast intervjuu valmis kirjutamist saadan talle selle üle lugeda, sest nii on parem töötada, ikka võib ette tulla parandusi ja täpsustusi. Ega ma midagi väga parandama ei hakka, sest olen ka ise küllalt intervjuusid teinud ja see on ikkagi sinu tekst, ütleb ta selle peale. Eriti ei teinudki.

Aastat kümme tagasi pealkirjastas Rein ühe Loomingu Raamatukogu käsitleva artikli kui «LR – meie kõigi vaimne vademeekum». See sõna jäi meelde. Hilisemal järelevaatamisel sai selgeks selle sõna tähendus: see on «taskuteatmik». Ehk mängida üks väike sõnamäng ja pealkirjastada juubeliintervjuu kui «veidemeekum», käis peast läbi mõte, ja ära ta ei läinudki. Taskuteatmiku pretensiooni ei tahaks sellele küll omistada, aga vähemalt mõnd Rein Veidemanni elu ja tegevuse teemat ja tahku üritasime puudutada. Kuna oleme kolleegid, siis sinatasime.