/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
/nginx/o/2016/10/21/5984551t1h316e.jpg)
Kultuuriminister Indrek Saar allkirjastas käskkirja, millega Kuressaare bussijaam tunnistati kultuurimälestiseks. Ainus 1980. aastate arhitektuurile iseloomulik bussijaama hoone Eestis täidab praeguseni oma algset funktsiooni.
Eesti sai juurde uue kultuurimälestise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuressaare linnale kuuluv bussijaama hoone on silmapaistev autoriarhitektuuri näide. Valdavalt ühekorruselisel hoonel on säilinud algne maht, plaanilahendus, ehitusmaterjalid ning välis- ja sisekujundusdetailid. Kuressaare bussijaama projekteeris arhitekt Maie Penjam ning hoone ehitati 1984. aastal. Sisearhitektid on Tiiu Pai ning Tiia Savi.
„Kuna nii suurt bussijaama kui 1980. aastatel ei ole täna enam vaja, planeerib linn sinna lisaks rajada noortekeskuse ,“ selgitas muinsuskaitsenõunik.
Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul on oluline ja igati põhjendatud mälestiste nimekirja tasakaalustamine ja kaasajastamine selliselt, et see hõlmaks paremaid näiteid ka Eesti uuemast arhitektuurist. „Kuressaare bussijaam kõneleb väga hästi sellest, kuidas 1980. aastatel sobitati moodsa monumentaalse vormiga ehitist vanalinna vahetusse lähedusse. Selleks kasutati punast telliskivi ja s-kiviga kaetud kaldkatuseid. Ka hoonet ennast on liigendatud,“ kirjeldas Jänes.
Muinsuskaitsenõunik lisas, et kultuurimälestiseks tunnistamine ei takista kuidagi hoone edaspidist kasutamist. „Kuna nii suurt bussijaama kui 1980. aastatel ei ole täna enam vaja, planeerib linn sinna lisaks rajada noortekeskuse ,“ selgitas muinsuskaitsenõunik.
1980. aastate arhitektuurist on seni kaitse alla võetud neli hoonet, need on Tallinna Linnahall, Paide kultuurimaja, Ugala teatrimaja ja nüüd ka Kuressaare bussijaam.
Ettepanek Kuressaare bussijaama mälestiseks tunnistamiseks tehti Kultuuriministeeriumi uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“ tulemusena. Kultuuriministeeriumi tellimusel viidi aastatel 2007–2012 läbi üle-eestiline uuema arhitektuuripärandi inventeerimine, mille käigus kaardistati maakondade kaupa üle 3000 arhitektuurse objekti ning koostati neli temaatilist alusuuringut. Ekspertide nõukogu valis välja kõige väärtuslikumad ja 20. sajandi ehituspärandit kõige paremini iseloomustavad objektid. Nende kohta koostati eksperdihinnangud mälestise tunnustele vastavuse kohta, mida leiti olevat 114 objekti puhul, nende seas Kuressaare bussijaamal. Kuressaare linn toetab bussijaama hoone kaitse alla võtmist.