Näitus „Veemuusika ja teisi pilte helist. Vladimir Tarasov” soovib ühe kunstniku loomingule keskendudes vaadata helikunsti kui mitmekülgset kunstipraktikat ja analüüsida selle seotust muusikaga. Tarasovi loomingut iseloomustab heli tekitamine erinevate, sageli looduslike ainete ja materjalide abil ning muusika inkorporeerimine helikunsti.
Kumus avati veemuusikanäitus
21. oktoober 2016, 15:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heli on tema jaoks efemeerne materjal, mille omadusi toob esile ja võimendab teosele antud installatiivne kehand. Rütmide, helide ja meloodiate kaudu adresseerib Tarasov mitmeid kultuuriloolisi teemasid, ammutades ainest nii ida kui ka lääne filosoofiatest ja religioonidest.
Vladimir Tarasov on sündinud 1947. aastal Venemaal Arhangelskis ja elab alates 1968. aastast Leedus Vilniuses. Tarasov sisenes kunstiväljale muusikast, täpsemalt džässist. Ta on alates 1960. aastatest tegutsenud erinevates koosseisudes trummimängijana, muu hulgas ühe liikmena Ganelin-Tarasov-Tšekassin trios.
Oma soololoomingu on ta avaldanud „ATTO” seerias kokku 11 väljalaskel. Kunstiprojektides on Tarasovi peamine mõttekaaslane ja partner olnud kontseptualist Ilja Kabakov – nende ühise tegevuse märkimisväärseim näide on 1993. aastal 19. Veneetsia biennaalile loodud näituseprojekt „Punane paviljon”.
- Kuraator: Kati Ilves
- Assistent: Triin Tulgiste
- Näituse kujundajad: Helen Oja, Raul Kalvo
- Graafiline kujundaja: Tuuli Aule