Mees, kes võis kanda lühikesi viigipükse

Jüri Arrak maaliga «Vastandid». Foto: Haus galerii

See võis olla kusagil kaheksakümnendate keskpaigas. Sibasin ema käekõrval lastepolikliinikusse. Äkki sammus meist hoogsal sammul mööda üks pikka kasvu mees, mingi suurem pamp kaenlas. Väikesed lapsed märkavad pisiasju, mida täiskasvanud tihti tähele ei pane. Nii torkas ka mulle silma, et hoogsa mehe viigipüksid olid talle ilmselgelt liiga lühikeseks jäänud. Nõudsin emalt selgitust. Miks tema võib, aga mina pean kandma neid umbseid karupükse? 

Ema vastas: «See on kuulus kunstnik Jüri Arrak. Aga kuna kunstnikud on enamasti vaesed, siis pole tal nähtavasti raha olnud, et endale parajaid pükse osta. Sellepärast tal ongi praegu pilt kaenlas, et ta saaks selle eest uued püksid.» Nii saingi emalt esimesed õpetussõnad kunstnike kohta: nad on kuulsad, neil on vähe raha ja nad teevad pilte. «Aga nende samm on hoogne ja nad võivad kanda täpselt selliseid pükse, nagu ise tahavad,» mõtlesin ma tunnustavalt, kui hoogne mees nurga taha kadus.