Puuvillakiu reis ümber maailma

Laura Metsa lavastus «See asi», fotol Meelis Rämmeld Foto: Gabriela Liivamägi

Endla maratonlavastus «See asi» võlub omapärase ülesehituse, julgete lavastuslike võtete ning publiku kallal ettevõetava sadismi rafineeritusega. Muuhulgas tuleb kuulata hiinakeelset talk-show’d.

Mis on näidendile pealkirja andnud «see asi» (originaalis das Ding), seletatakse üsna konkreetselt lahti: tegu on isikustatud puuvillakiuga, mis kootakse koos teiste kiududega jalgpallisärgi sisse ning alustab oma globaalset ringkäiku. (Teda me tegelasena laval ei näe, kuid kuuleme.) Lõpp on mõjuv: kiud jõuab kasutatud riiete partiis tagasi oma kasvamiskohta. Nagu oleksid vahepealsed eksirännakud mõttetud olnud. (Küllap olidki – iseasi, kas ainult tema jaoks.)

Kausaalsed seosed lähevad aina ohjeldamatumaks. Näiteks seik, et brasiillane ostab Argentinas seni deklareerimata sojapõllu, põhjustab Saksamaal (?) täiesti süütu pereema üliraske vigastuse. Tõsi, vastasel korral oleks pereisa ilmselt tapetud. Või selline nii second-hand-kaubanduse kui ka demograafiaga seotud üldistus: «Euroopas sureb väga palju inimesi ja neil on enamasti riided seljas.»