Teisel pool ookeani kogub hoogu järjekordne Oscarite hooaeg. Juba 17. oktoobril alustas Ameerika filmiakadeemia mitteingliskeelse filmi auhinnale esitatud 85 linateose läbivaatust – vähemalt meile sümboolselt just Kadri Kõusaare «Ema» seansiga.
Eesti naised lähevad Hollywoodi
30. oktoober 2016, 21:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka oma esimese intervjuu on Eesti režissöör juba andnud – väljaandele Women and Hollywood (Naised ja Hollywood). Küsimusele, mis tunne on olla esimene naisrežissöör, kes Eestit selles Oscarite kategoorias esindab, vastab Kõusaar, et suur au, ja täiendab kohe, et naistest koosneb valdavalt kogu nende võttegrupp: produtsent (Aet Laigu), peaosatäitja (Tiina Mälberg), stsenarist (Leana Jalukse), kunstnikud (Minna Hint ja Liisi Eelmaa) – kõik on naised.
«Ma loodan, et meie väike ehe film liigutab akadeemia südant samamoodi nagu festivalipublikut mujal maailmas,» lisab ta optimistlikult.
Juba väljaande nimi osutab, millisele nupule on kavas muuhulgas vajutada «Ema» reklaamikampaanias, et kümnete teiste, haardelt laiemate, teostuselt suurejoonelisemate ja auhindadelt kõlavamate filmide seas silma jääda.
See on järjestikku kolmas kord, kui Eestit esindav film üritab ennast Ameerika filmiakadeemiale nähtavamaks teha.
«Naisteema on Hollywoodis praegu üliaktuaalne, sest Oscaritele on jõudnud väga vähe naiste tehtud filme,» kinnitab ka produtsent Aet Laigu.
Statistika järgi on selliseid mitteingliskeelse filmi kategoorias tänavu 17, mis on Oscarite ajaloo rekord. Euroopast peale Eesti veel Läti, Saksamaa, Austria, Kreeka ja Hollandi film.
«Ema» tutvustamisega ookeani taga tegeleb agentuur Kean & Kolar Communications, kes on nimetanud esimest tagasisidet positiivseks. Suuremat kampaaniat, mille maksumuseks on plaanitud 50 000 eurot, alustatakse novembris.
Näiteks on peale akadeemia ainsa ametliku linastuse kavas korraldada veel viis lisalinastust – on oluline, et filmi näeks võimalikult palju inimesi –, sealhulgas spetsiaalne linastus Hollywoodi välisajakirjanike ühingule, kes annab välja Kuldgloobusi, millele «Ema» on samuti esitatud.
Samuti on juba broneeritud reklaamipinda mainekates meelelahutustööstuse ajakirjades Variety ja Hollywood Reporter ning kohale kavatsetakse lennutada vähemalt režissöör ja produtsent.
«Kampaania eesmärk on võita filmile võimalikult lai kõlapind rahvusvahelises üldises ja erialases meediaruumis ning tuua seda vaatama nii palju akadeemia liikmeid kui vähegi võimalik,» ütleb Laigu.
Mitteingliskeelse filmi Oscari võidujooksus osalemist ja sellesse investeerimist peab ta väga oluliseks, sest see on filmitööstuse ainus olümpia, kus kõigepealt esindatakse oma riiki.
«Kurb on asja juures ainult see, et Eestis pole süsteemi, mis selles osalemist rahaliselt toetaks. Filmitootja on sunnitud mööda riigiasutusi ja firmasid jooksma ning ise võimalusi otsima, ehkki film on valitud Eestit esindama. Ma ei kujuta ette, kas näiteks Eesti sportlased, kes on kvalifitseerunud olümpiale, peavad iga kord läbima samasuguse kadalipu,» arutleb ta.
Tänavust kampaaniat on juba 15 000 euroga toetanud kultuuriministeerium, veel loodab ka ise rahaliselt panustanud tootjastuudio Meteoriit tuge välisministeeriumilt, kultuurkapitalilt ning Eesti Filmi Instituudilt, kellel on seda võimalik teha Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse loomemajanduse eksporditoetuse kaudu. Viimati nimetatud võimalus lõpeb aga 2017. aasta juunis ja edasine on lahtine. Filmiinstituudil endal pole juhataja Edith Sepa sõnul selleks pingelise eelarve tõttu raha.
Seevastu mitmes Euroopa riigis käib sellise kampaania põhiline rahastamine just rahvusliku filmifondi kaudu, kes eraldab selleks igal aastal kindla summa. Soomes näiteks ulatub see 40 000 euroni ja Lätis on tänavu esimest korda 25 000 eurot – selle sai Laila Pakalnina film «Koidik», mille kaastootja on Kaspar Kallas.
Vaieldud on ka selle üle, kas üsna kallist Oscari-kampaaniat on vaja korraldada igal aastal – ka siis, kui Eestit esindavale filmile ei ennustata samasugust läbilööki, nagu näiteks «Mandariinide» puhul.
Produtsent Kris Taska, kes mullu korjas tükkhaaval raha filmi «1944» reklaamimiseks, usub, et see on siiski vajalik. «Meie pildis püsimine on tähtis. Ja iga film aitab sellele kaasa,» ütleb ta.
Veel esmaspäeval on võimalik «Ema» Oscari-kampaaniat toetada ühisrahastusplatvormi Hooandja vahendusel. Pühapäevaõhtuse seisuga oli eesmärgist - 8550 eurost - puudu veel päris palju ehk 3500 eurot.
Kuidas selgitatakse Oscari võitja
- 300–400 vabatahtlikku akadeemia liiget jagatakse nagu mitteingliskeelsed filmidki nelja rühma. Iga liige peab oma rühmas kohustuslikult kinoekraanil ära vaatama vähemalt 65 protsenti filmidest, mis selle rühma puhul, kuhu tänavu kuulub «Ema», tähendab 13 filmi. Iga filmi hinnatakse skaalal 7–10. Mida rohkem akadeemikuid filmi näeb ja hindab, seda parem.
- Hääletuse tulemusena selgub nelja rühma peale kokku kuus kõige kõrgema keskmise hindega filmi, millele spetsiaalne komitee lisab omavahelise arutelu tulemusena veel kolm olulist linateost, mis üldisel hääletusel pole esimese kuue sekka pääsenud. Need üheksa filmi moodustavad eelvaliku ehk shortlist’i.
- Eelvaliku vaatab omakorda kolme päeva jooksul taas kohustuslikult kinoekraanil ära 40 akadeemikut - 20 Los Angeleses, kümme New Yorgis ja kümme Londonis -, kelle sekka kutsutakse alati võimalikult nimekaid filmitegijaid. Nende valitud viis filmi hakkavad kandideerima Oscarile.
- Alles nüüd jõuavad kandidaadid kõigi akadeemia liikmete ette, keda on kokku üle 6000. Kui paljud tegelikult hääletusel osalevad, hoiab akadeemia saladuses. Filme ei pea vaatama enam kinos, võib ka arvutilingi või DVD vahendusel. Küll peab iga akadeemik kinnitama, et on kõik viis filmi ära vaadanud.
10 tuntud filmi, mis «Emaga» võistlevad
«Toni Erdmann»
- Saksamaa, režissöör Maren Ade
- Et võita ülepeakaela äri sisse uppunud tütre tähelepanu, kehastub tema isa ümber ning paneb tütre närvid ja karjääri oma ekstsentrilise käitumisega proovile.
- Rahvusvahelise filmiajakirjanike ühingu FIPRESCI aasta parim film.
«Neruda»
- Tšiili, režissöör Pablo Larraín
- Luuletaja Pablo Neruda on sunnitud minema põranda alla, kui Tšiili politsei hakkab teda 1948. aastal pärast kommunistliku partei keelustamist taga ajama.
«Müügimees»
- Iraan, režissöör Asghar Farhadi
- Teheranis elava keskklassi perekonna elu variseb kokku, kui kolitakse elama uude korterisse.
- Cannes’i festivali parima stsenaariumi ja meesnäitleja auhind.
«Kaugelt»
- Venezuela, režissöör Lorenzo Vigas
- Noorte meeste seltskonda otsiva jõuka 50-aastase Armando ja 17-aastase kriminaalse minevikuga Elderi kohtumine muudab mõlema elu jäädavalt.
- Veneetsia festivali Kuldlõvi.
«Põlev meri»
- Itaalia, režissöör Gianfranco Rosi
- Elu Lampedusa saarel, kuhu maabuvad sajad tuhanded Aafrika ja Lähis-Ida paadipõgenikud.
- Berliini festivali Kuldkaru.
«Ma’ Rosa»
- Filipiinid, režissöör Brillante Mendoza
- Lapsed üritavad leida raha, et Manila korrumpeerunud politsei käest vabaks osta oma ema ja isa, kes on elus püsimiseks vahendanud narkootikume.
- Cannes’i festivali parima naisnäitleja auhind.
«Elle»
- Prantsusmaa, režissöör Paul Verhoeven
- Vägistatud ärinaine hakkab oma vägistajat jälitama - algab omalaadne kassi ja hiire mäng.
«Julieta»
- Hispaania, režissöör Pedro Almodóvar
- Meeleheitel ema, kelle juurest tütar on ootamatult lahkunud, otsustab vaadata tõtt oma minevikuga, et leida sealt üles lahkumineku põhjus.
«Kokkupõrge»
- Egiptus, režissöör Mohamed Diab
- Pärast Egiptuse presidendi Morsi kukutamist Kairos puhkenud rahutuste ajal pistetakse politseibussi kongi inimesed, kes jagavad erinevaid poliitilisi vaateid.
«Paradiis»
- Venemaa, režissöör Andrei Kontšalovski
- II maailmasõja ajal põimub kolme inimese – vene emigrandist Prantsuse vastupanuliikuja Olga, prantslasest kollaboratsionisti Julesi ja SS-ohvitseri Helmuti – saatus.
- Veneetsia festivali Hõbelõvi.