L, 26.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mälestusmärk eestikeelsele maailmanägemisele

Erkki Bahovski, kolumnist
Mälestusmärk eestikeelsele maailmanägemisele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mait Kõiv, Märt Läänemets, Linnart Mäll, Üllar Peterson «Maailma ajalugu III»
Mait Kõiv, Märt Läänemets, Linnart Mäll, Üllar Peterson «Maailma ajalugu III» Foto: Raamat

Kõik tuleb ikka ausalt ära rääkida. Eriti kui üritada arvustada eesti autorite «Maailma ajaloo» kolmandat osa.

Sest kuidagi juhtus nii, et «Maailma ajalugu» ja soome ajaloolase Seppo Zetterbergi «Maailma ajalugu» tõlge eesti keelde tulid välja peaaegu ühel ajal. Tundub kuidagi ajastatud olevat, ent tõsiasi on tegelikult selles, et olles ise Zetterbergi «Maailma ajaloo» üheks tõlkijaks, kogu tõlkeprotsess venis ja valmis sai raamat just siis. Oleks pidanud saama palju varem.

Jaan Lahe laskis Sirbis universaalajalood põhja, kirjutades just Zetterbergi toimetatud «Maailma ajaloo» kohta arvustuse (Sirp, 01.04.2016). «Meeldib see meile või mitte, kuid ehk oleks aeg ausalt tunnistada, et universaalajalugude aeg on möödas ja tegelikult puudub praegust teadmiste seisu arvesse võttes nende järele ka vajadus. On palju häid raamatuid, kus on käsitletud eri ajastuid ja kultuure ning mille autorid on oma ala parimad asjatundjad, kes oskavad kirjutada nii, et see on mõistetav ja huvitav ka mittespetsialistist lugejale,» arvas Lahe.

Märksõnad
Tagasi üles