Millised on riigikirjanike esimesed viljad?

Riiklikku kirjanikupalka saav Indrek Koff on sel aastal olnud erakordselt produktiivne. Foto: Tairo Lutter

Aasta tagasi avalikustati kultuuriministeeriumi ja Eesti Kirjanike Liidu koostöös küpsenud plaan maksta kolme aasta jooksul viiele kirjanikule 1005 eurot kuus palka. Seitsmeliikmeline komisjon valis 52 avalduse saatnu seast välja Maarja Kangro, Indrek Kofi, Mihkel Muti, Jürgen Rooste ja Tõnu Õnnepalu. Viimane otsustas end taandada, põhjendades loobumist sooviga jätta endale vabadus mitte kirjutada. Õnnepalust vabaks jäänud kirjanikupalgale määrati pingereas järgmine kirjanik, kelleks oli luuletaja Triin Soomets.

Tänaseks on viis riigikirjanikku (just nii ristis avalikkus palgalised loojad) ametis olnud kümme kuud. Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev on esimese aasta tulemuste üle uhke, sest kõik palka saavad autorid on pühendunud kirjutamisele ning esimesed valminud raamatud on kirjastustele juba üle antud ja müügilgi.

«Eks nad hakkasid valmima juba varem, aga suurem osa tööst sai tõesti tehtud selle aasta jooksul,» lausub Indrek Koff, vastates küsimusele, kas tõesti on sel aastal ilmunud lustlikud lasteraamatud «Ilusti» ja «Ma elan hästi», luuleraamat «Poeem» ning muinasjutuline lugu «Saja rahva lood» kõik valminud kirjanikupalgal olles.