/nginx/o/2018/05/03/7822219t1h7dfe.jpg)
/nginx/o/2016/11/08/6050817t1hb376.jpg)
«Swedish dicks» teleseriaal, Viaplay omatoodang, esimene hooaeg, kümme osa
Osades: Peter Stormare, Johan Glans, Vivian Bang
Ekraanil Viaplays
Rootsi teleseriaalis mõnitatakse eestlasi (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Antud teleseriaal on näide sellest, kuidas voogedastajad ei lepi vaid teistelt hangitud sisu näitamisega, vaid üritavad ise meelelahutust pakkuda. Algust tegi sellega muidugi Netflix oma «Kaardimaja» ja teiste kvaliteettoodetega. «Swedish dicks» on Viaplay esimene omatoodetud sari ning väärib sellisena arvustamist.
Lavakujundus ja tegelased: Los Angeleses saavad kokku kaks rootslast. Üks on vanakooli macho, sametine alkohoolik, endine kaskadöör, kellele on miskipärast nimeks antud Ingmar Bergmann (Peter Stormare). Praegu peab ta eradetektiivi ametit ning võitleb vanade vaimudega: nimelt hukkus kunagi traagiliselt tema filmipartner Tex (Keanu Reeves, sellest veel edaspidi).
/nginx/o/2016/11/08/6050855t1hc14e.jpg)
Ingmar saab segastel ja mitte eriti veenvatel asjaoludel partneriks hingelise DJ Alexi (Johan Glans). Paneme kaks vastandit kokku ja hästitöötav klounipaar ongi sündinud. Neist kahest jätab Stormare märgatavalt tugevama mulje: kogenum näitleja, uhke hülgevunts, narmastega nahkpintsak ning 1980. aasta veinpunase sisuga Lincoln Continetal. Glans, kes kerkis esile stand-up lavadelt, on Eesti publikule tundmatu suurus. Kui oleks paremini kursis tema varasemate rollidega, oleks tegelane ehk naljakam.
Üks osa kestab 25 minutit, mis on just paras aeg, et tüütuks ei läheks. Rootsi nuhid lahendavad osa jooksul mõne ülesande, lisaks hargneb taustal pikemajalisem narratiiv, mis peaks osi omavahel siduma. Sarja reklaamitakse Keanu Reevesi osalemisega ja tõesti, neljandas osas ta ekraanile jõuabki, umbes kaks korda kümneks sekundiks.
Keanul on vist mingit sorti probleemid. Tema viimased filmirollid pole olnud midagi eriti meeldejäävat ja nüüd võtab ta vastu rolli sellises N järgu teleseriaalis – minu meelest pole ta teles varem mänginudki. Või mis mängimiseks seda saab nimetada. Aga noh, eks igaühel ole liising.
/nginx/o/2016/11/08/6050857t1he88e.jpg)
Koomiliseks teeb asja hoopis see, kuidas tegelased omavahel, ka ameeriklase juuresolekul suvalisel hetkel rootsi keelt hakkavad rääkima. Tunnistagem, rootsi keel kõlab naljakalt igaühe jaoks, kes just ise peast skandinaavlane ei ole. Stsenaarium lubab kohati ka mustemas toonis nalja visata ja piinlik ei hakka kordagi.
Tegijaid tuleb tunnustada, nad on žanri täpselt ära tabanud. See on just sedasorti sari, mida on hea paar-kolm osa jutti ära vaadata. Kui selle juurde veel mingeid rekreatiivseid vahendeid pruukida, siis hakkab tunduma, et järjest paremaks läheb. Saab hoo sisse, kui mõistate, mida ma öelda tahan.
Aga need lubatud eestlased, kuidas nendega jääb siis? Tõesti, neljandas osas irvitatakse Rootsi dikkide üle, et need on kõige odavam ja viletsam detektiivibüroo terves Los Angeleses. Aga nemad vastu, et ei, on veel odavam büroo, Estonian Dicks. Need on nii lollid, et ei oska isegi inglise keelt.
/nginx/o/2016/11/08/6050851t1hc311.png)
Teadupärast on Hollywoodi filmimaailmas tegutsemas kaks kuulsat eestlast: endine modell, nüüd filminäitleja Johann Urb ja Viljandist pärit näitleja, filmirežisöör ning muusik Brad Jurjens. Ei saa olla tõsi, et need Eesti säravad pojad on meist niivõrd halva mulje jätnud. Küllap siin on tegemist ikkagi Rootsi stsenaristide ilmselge kadedusega.
Kui teil on aktiivne Viaplay tellimus, siis võib mõnel hetkel, kui soovite aju päevamurdest siledaks lükata, kindlasti Rootsi dikkide seiklusi jälgida. Kas või kümme osa järjest ja siis ei ole küll enam probleemi, et tahaks näiteks elu mõtte või universumi ülevuse teemal juurelda. Igal juhul on teine hooaeg juba tegemises ning tuleb järgmisel aastal ekraanile.
Mis puudutab Viaplayd kui konkurentsivõimelist voogedastusteenust, siis läheb sisu poolest Netflixiga konkureerimine raskeks, olgugi see Netflixi sisu on Eestis kõhnuke. Viaplay tasub aga ära nende jaoks, kes tahavad unustuseni «Kuuuurijat», «Padjaklubi» või «Kättemaksukontorit» vaadata. Siis sobivad Rootsi dikid sinna kui sõrm sinnasamusessegi.