Tulin Karli etendusele otse kunstihoonest, kus avati Leedu kunstnike ülevaatenäitus. Kuraator rääkis midagi südame pekslemisest, et see on kehaline ja just kehalisusega kõnealune väljapanek tegelebki. Kõnnin ruumides ringi ja leian kehalisuse vaid ühest tööst. Tööst, kus on puur tuvidega lae alla asetatud ja iga kord, kui tuvi end raputab, langevad meie kohale valged, pehmed suled. Õhus on lubadus, et ka väljaheited kukuvad otse meie peale. Teistest teostest ma kehalisust leida ei oska. Suundun siis targematelt küsima, et oma arusaamatust veidigi vähendada.
-Kuule, kus see kehalisus siin on?
-Igal pool.