Puhastustuli leidmatus tunnelis

Silvia Urgas
, kriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Autechre
Autechre Foto: headphonecommute.com

Autechre kontserdilt väljudes tekib tunne, et mida muusikast ikka rääkida. Hoopis pimedus on peategelane. Inglise elektroonikaduo on juba mitu aastat ringi tuuritanud pimeda toa kontseptsiooniga. 

Tänavu kaheteistkümnenda albumi, 248-minutilise «elseq 1-5» üllitanud Autechret on raske kuhugi liigitada. IBM, techno, noise – miski ei võta õigesti kokku seda minimalismi ja korduste peale üles ehitatud helilaviini, mida õigel ajal õigetest kõrvaklappidest või kõlaritest mängima pandud Autechre pakkuda võib.

Elon Musk on viimasel ajal kahelnud, et meie tsivilisatsioon on lihtsalt kellegi juhitav simulatsioon. Autechre muusika mängiks sel hetkel, kui inimkond tervikuna selle simulatsiooni olemasolust aru saaks. Varem tuntud struktuur laguneb koost ning võimust võtab kellegi teise poolt hoolikalt komponeeritud kaos. Rob Brown ja Sean Booth on juba aastakümneid loonud sellist võltsreaalsust, tehes muusikat, mis on korraga kuulatav ja kuulamatu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles