Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/01/07/2737386t1h5ea3.jpg)
Nüüdsest on asjad nii: riigieelarvest toetatakse edaspidi otse kunstivaldkonna keskseid asutusi ja valdkonna strateegiliselt olulisi algatusi, projektipõhiseid toetusi saab taotleda Eesti Kultuurkapitalist. Ministeeriumi toetuse maht kunstivaldkonnale tervikuna järgmisel aastal kasvab. Uurisme kultuuriministeeriumi kunstinõunikult Maria-Kristiina Soomrelt, kuidas uus olukord elu paremaks teeb.
Maria Kristiina Soomre: See muutus üksi elu kohe paremaks muidugi ei teegi, aga selleks, et miski suures pildis lõpuks muutuks, tuleb kindlasti alustada väikestest asjadest. Ühelt poolt on rahastamispõhimõtete korrastamine osa kultuuriministeeriumi suuremast tööprotsessist – nii nagu vaadati põhjalikult üle spordi rahastamise põhimõtted ja ollakse korrastamas ka teisi suuremaid valdkondi. Kunstivaldkonnas, kus eelarveridu vähe ja summad väikesed – ning mis põhiline, kus valdkonna suurim avalik rahastaja ei ole ministeerium, vaid kultuurkapital –, oli muudatust pigem lihtsam läbi mõelda, murekohad olid kõigile teada.