Milline teater on poliitiline?

Eesti Vabariigi 90. aastapäevaks Von Krahli teatris loodud «Harmoonia» räägib vihast ehk sõjast, majandusest ehk inimeste ekspluateerimisest ja naudingust ehk ideaalse elukorralduse võimalikkusest. «Kunst on filosoofia ja poliitika kõige paindlikum ja mitmekesisem vorm,» on öelnud lavastaja Teemu Mäki. Pildil Juhan Ulfsak ja Riina Maidre. Foto: Alan Proosa

Levinud arusaam, et poliitiline on vaid õpetuslik ja päevaprobleemidest kõnelev teater, on vaid üks võimalik viis teatri poliitilisust vaadelda. Tänapäevane poliitiline teater ei püüdle alati mingi kindla ideoloogia poole või isegi mitte poliitilise muutuse algatamise poole. Tänapäevase poliitilise teatri eesmärk on astuda vastu üldisele konformismile ja konsensusele ning tekitada vaatajas eri meelt. On aga siiski näha, et paljud tegijad soovivad vastanduda peamiselt valitsevale neoliberaalsele ideoloogiale.

Poliitiline kunst tegelebki tihti kapitalismi või suurkorporatsioonide võimu kritiseerimisega. Mitmeti mõistetud poliitilise teatri puhul ollakse aga siiski ühel meelel, et selline teater osaleb kunstisündmusena olulistes kultuurilistes, sotsiaalsetes ja poliitilistes pingetes, aga mittepoliitiline teater tegeleb isiklike ja igavikuliste küsimustega. Seejuures, nagu on näidanud nii teatriajalugu kui ka tänapäev, võib poliitiline teater olla meelelahutuslik.

Poliitika ja kunst