Koolikiusamine edasijõudnutele

Kui lapsevanemad peavad end õpetajast targemaks. Foto: Siim Vahur

Kui kunagi ammu teadsime tänavu 30. hooaega alustanud VAT Teatrit enamasti lastele ja noortele mängiva teatrina, siis nüüdseks on selle teatri publiku vanus oluliselt tõusnud. See on viinud omakorda selleni (kui nüüd üldistada), et kõige nooremale teatripublikule mõeldud etendusi paraku polegi. Kuid see on ka mõistetav, sest eks ole juba tehtud kah.

Üsna monopoolselt on VAT võinud end tunda ka keerulisima publikusegmendi ehk noortele suunatud teatri valdkonnas. Siin vaatan ma mööda kõiksugustest muusikalidest ja suurte teatrite kergematest komöödiatest, mis noort publikut kahtlemata paeluvad, kuid paraku – erinevalt VATi noortelavastustest – pakuvad sisulist kaasaelamist ja -mõtlemist vähe või üldse mitte.

Niisiis on VAT vaikselt, kuid mitte märkamatult oma n-ö noorsooteatri suunda hoidnud ja viimase kümnendi lõikes on see VATi alussammas peaasjalikult teatris juba 20 aastat mänginud ja lavastanud Margo Tedre õlul. (Mõningal määral ka sama staažika Tanel Saare õlul, kuid Saare hoogustunud lavastajatöö teravik on siiski mõnevõrra mujal.)