Ei mäleta, kui mitut filmi ma olen näinud, mille käigus tehakse New York maatasa. Selles loos juhtub niisamuti, aga enne lõputiitreid parandatakse linn jälle nagu nõiaväel ära, sest mängus on võlurid.
«Fantastilised elukad» on üllatavalt korralik film
24. november 2016, 20:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Fantastilised elukad» asetub J. K. Rowlingu võlumaailma, aga vahetatakse aega ja maailmajagu. Tõtt-öelda pole ma kunagi eriline Harry Potteri fänn olnud, sest minu meelest pole Rowling suurem asi kirjanik. Aga kuna mu lapsed kasvasid enam-vähem koos Potteri saagaga, olen võlupoisi tegemistega ikka kursis. Saaga filmid läksid juba täiesti tüütuks, eriti viimased, mis raiuti mitmesse juppi.
«Elukad» põhineb Rowlingu 2001. aastal ilmunud samanimelisel õhukesel bestiaariumil, mis on vormilt Sigatüüka õppematerjal. Filmi tarvis kirjutas ta – sest tema ongi stsenarist – juurde konfliktid, naljad ning näpuotsaga armastust. Ja üldse mitte halvasti. Rõõm näha, et filmi tegelasteks on rabedate teismeliste asemel sedapuhku täiskasvanud, ehkki mõnevõrra lapsikud.
Tegevuspaik on nüüdisaegselt Inglismaalt kolinud 1920. aastate New Yorki, mida on armas vaadata. Tõsi, filmis pole selliseid Manhattani maamärke, nagu Empire State Building ning Chrysler Building, sest need valmisid alles 1930. aastate alguses. Laevalt astub maha keegi inglise võlur inkognito, Newt Scamander (Eddie Redmayne), kaasas kohver, mis mängib edasistes sündmusest olulist rolli. Nimelt on Newt kirglik loomaarmastaja ja -kaitsja ning tema kohver peidab endas tegelikult tervet loomaaeda. Tüüp tuletab mõneti meelde noort Gerald Durrelli, seda enam, et viimasel on ka raamat «Loomaaed pagasis».
Loomulikult pääsevad elukad linna peale lahti, mis teeb kinokülastajale palju nalja. Newti partneriks on tore vuntsiline paksuke Jacob Kowalski (Dan Fogler), kes ongi selle filmi säravaim kuju. Koos moodustavad nad klassikalise klounipaari nagu Laurel ja Hardy või Egon Nuter ja Tarvo Krall. Rowlingule omaselt laotakse eelseisva hea ja kurja konflikti elemendid üsna filmi alguses ekraanile, nii et vaataja, kui viitsib, paneb kaadritagused jõujooned paika enne, kui need loo käigus paljastuvad. Obligatoorne võlur-kes-tegelikult-on paha ilmub ka kohe ning tema kostüüm ja riietus ei jäta meile kahtlemiseks ruumi. Vihje: jälgige Colin Farrelll!
Vaatajale antakse ajalehelõigete (võlurite ajalehed meenutavad kangesti tänapäevaseid veebiportaale: pildid liiguvad ning reklaamid tõmblevad) ja mõne taustategelase kaudu aimu, et peatselt tõstavad Euroopas pead natsid. Ma olen üsna kindel, et tulevikus näeme mõnda kurja võlurit, kes teeb koostööd Kolmanda Reichiga.
Filmi parimate osade hulka kuuluvad need, kus meile näidatakse jahmerdamist fantastiliste loomadega ning klišeede abil kujutatakse tolleaegse New Yorgi – mis ehitati küll enamasti Inglismaa stuudiosse – eluolu. Kuldaväärt on stseen põrandaaluses džässiklubis, mille peremees on Ron Perlmani esitatud gangster Gnarlack. Annab väljendile «küüned oma poole» väga kujuka tähenduse! Filmi sündmuste toimumise ajal valitses Ameerikas teatavasti kuiv seadus, mis lisab klubile täiendavat pahelisuse, vabaduse ja kõikelubatavuse hõngu.
Ma tahaks vaadata eraldi filmi 1920. aastate Ameerika gangsterimaailmast – läbi võlukunstiprisma.
Kahjuks ei pääse me selleski filmis obligatoorsest heade ja pahade jõudude lahingust, mille käigus lammutatakse kõvasti linna. Siin on mõned kenad arvutigraafilised kaadrid, aga nagu ikka, läheb võitlus varsti igavaks. Kepikestega vehkivad võlurid ei erine ju oluliselt valgusmõõkadega jedi-rüütlitest, ainult viimased ei karju pseudoladinakeelseid sõnu.
Kokkuvõttes mulle meeldis ja soovitan teilegi. Pessimist muidugi teab, et praegu näeme alles õisi. Filmiseeriasse on plaanitud veel neli linateost ja halvemaks minna võib alati.
UUS FILM KINOLEVIS
«Fantastilised elukad ja kust neid leida»
Režissöör David Yates
Suurbritannia-USA 2016
Eesti kinolevis alates 18. novembrist