Midagi on õhus: kolossaalsed inimpead ja väänduvad figuurid

Maria-Kristiina Ulase näituse plakat

FOTO: Repro

Kolossaalsed inimpead ja väänduvates asendites värvikirevad figuurid – Maria-Kristiina Ulase kunstnikukäekiri on oma isikupäras kaugelt tuntav. Juba kunstiinstituudi päevil eriliselt andekas joonistaja on jätkuvalt selle meediumi kütkes.

Natuurist joonistatud figuurivisandid on settinud ja oodanud visandiplokis oma küpsemist, et kunstniku hetkelises vaimusähvatuses uuestisünni läbiteinuna hoopis säravamas kujundlikkuses ja kordades suuremas formaadis kunstilavale astuda. Seekord tikksae lõigetena vineeris, kuigi Ulas on oma mastaapset, figuuri abstraktsiooniga siduvat mõtlemist väljendanud lõiketera joone kaudu ka paberlõigetes. Kunstniku varasemast loomingust tuttavate rõhutatud seksuaalsusega meesfiguuridele omane groteskne lähenemine töötab ka selle näituse naiskujude puhul, sellele vaatamata, et naisekeha on oma vormisileduses liialdustele raskemini allutatav.

Maria-Kristiina Ulas on taas loonud põnevaid karaktereid, mis pakuvad tõlgendamisvõimalusi inimeseks olemise kogemustest. Topelt peegelpildis kaksikfiguurivõiks mõista kui enesesse kinnijäämise või isiksuse kahestumise võrdkuju; õhkutõusva juuksepahmakaga siluetti aga kui Maast lahti! versiooni, kus keha vaimu vaba liikumisega kohe kaasa ei tule. Veidrate ilmetega maskilaadsed (mehe)pead näivad kui viited äärmuslikele meele -ja vaimuseisunditele, sügavamatele tajukogemustele unes või ilmsi.

Ulase vineerlõigetes prevaleerib joone ja silueti väljenduslikkus värvilise pinna üle, samas ei oleks need kujud maalinguteta pooltki nii kõnekad. Suurepärase värvimeelega kõrvuti pandud kirkad pinnad sisaldavad aga omakorda nii palju joonistuslikku elementi, et loovad kujutiste pinnal uusi iseseisvad maailmu, haarates mängu kaasa ka lõigete sakid ja avaused.

Maria-Kristiina Ulase teoseid vaadeldes pole vaja tähenduste otsimisse kinni jääda. Kunstnik ise on oma vineerlõikeid nimetanud inimviguriteks ja autoripoolne kelmikas noot loobsoodsa pinna nende vastuvõtuks. Lisaks kunstilistele ja sisulistele kvaliteetidele on antud tööd ka ülidekoratiivsed, oma kohaloluga ruumi aktiivselt sisustavad elemendid.

Maria-Kristiina Ulas (s. 1965) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1991. a. graafika erialal. Ta on esinenud näitustel alates 1988. aastast ning kümnete ühisnäituste seas on esinemisi nii kodu- kui välismaal ja paarkümmend isiknäitust. Ta on olnud aastaid tegev õppejõuna Eesti Kunstiakadeemias, juhendanud mitmeid kursusi väljaspool seda ja teinud joonistamise aktsioone näituste avamistel. Maria-Kristiina Ulas kuulub Eesti Kunstnike Liitu ja (1991) ja Eesti Vabagraafikute Ühendusse (1992); aastatel 1989–1993 oli ta liitunud Uue Graafika Grupiga. Maria-Kristiina Ulasele on omistatud Kristjan Raua nimeline kunstipreemia (1992) ning G Galerii preemia (2002). 2006. aastal sai ta Äramärkimispreemia 12. Aasia biennaalil. Kunstniku teoseid leidub Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudes.

  • Tehniline teostus: Mait Eerik, Laserstuudio, JT Autor
  • Helitaust: Katrin Essenson
  • Kujundus: Kaarel Eelma
  • Tänud: Kultuurkapital, Kunstnike Liit, Vunder, Mihkel Veskimägi, Riin-Kärt Ranne, Ernst-Martin Sõukand, Reeli Kõiv, Maile Grünberg, Ruudu Ulas, Helena Ehrenbusch, Johann Kabonen, Erki Kadarik
  • Disaini- ja Arhitektuurigalerii 21.11–04.12.2016
    Tagasi üles