Eesti kirjanduse Suurt Munamäge õnnitles Kersti Kaljulaid

Kolmapäev, 23. november oli Eesti kirjanduse pidupäev, sest Mats Traat tähistas 80. sünnipäeva.

Mats Traat on 1960. aastatel eesti kirjandusväljale sisenenud nn kuuekümnendate põlvkonna suurim kirjanik nii oma loomingu mahult kui ka eetoselt. Olles viljakas ka elu hiliskümnenditel, on ta samas oma teostega, niisuguste märgiliste romaanidega nagu «Tants aurukatla ümber», «Pommeri aed», aga ka romaanisarjaga «Minge üles mägedele» kirjutanud end eesti kirjandusklassikasse Vilde, Tammsaare ja Ristikivi kõrvale. Kirjandusprofessor Rein Veidemann leiab, et Mats Traadi 80. sünnipäeva tähistades tunnistame, et tänu Traadile on jäädvustatud suur osa Eesti aja- ja kultuuriloost kirjandusse. «Meie elu ja saatust lugudesse ja kujundeisse valades on ta asetanud oma kivi  Eesti igavikustamisse.»

Rein Veidemann on Mats Traati võrrelnud Eesti kirjanduse Suure  Munamäega. «Ühe osa sellest mäest moodustab Mats Traadi luule, alates debüütkogust «Kandilised laulud» (1962) ja lõpetades (praeguse seisuga) «Alalütlevaga» (2015), mida olen ka iseloomustanud kui ontoloogilist otseütlemist. Reageerides teda ümbritsevas aegruumis toimuvale, ei piirdu Traat nähtuste markeerimisega, vaid küsib otse olemusliku järele: kas see on tõsi? Traadi luule ongi läbivalt olnud süntees aja-, kodaniku-, mõtte- ja olemasoluluulest. Kantud ka vastutusest sõna ees, mis tähendab lähtumist viimse teadmisest,» kirjutas Rein Veidemann 19. novembril ilmunud AKs.

Mats Traadi hällipäeval kogunesid kirjaniku austajad Tallinna Kirjanike Maja musta laega saali. Õnnitlejate seas oli ka Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.