Nädala plaat. Moskva-Portlandi turako

Silvia Urgas
, kriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Go Away Bird
Go Away Bird Foto: Kuvatõmmis

Go Away Bird 

Sleep On It

Hinne: 4

Go Away Bird saabus selle aasta alguses rahva silmisse nii nagu mitmed enne neid – «Eesti laulu» eelvooru kohustusliku alternatiivbändina. Tõsi küll, žanrilt ja kaliibrilt on areenil kepselnud üksteisest üsnagi erinevad kollektiivid, kelle ainsaks ühendavaks faktoriks on Sven Lõhmuse või Rolf Juniori puudumine. Võistlustulle on astunud legendid nagu Ans. Andur ja Winny Puhh, debüteerijad nagu Super Hot Cosmos Blues Band ja sellised ühekordsed müsteeriumid nagu Disko 4000. (Miks ma toda viimast mäletan? Miks ma neid unustada ei suuda?)

«Eesti laulu» lugu «Sally» meenutas kõlapildilt ehk natuke liigagi palju samuti helivõlur Martin Kikase käesilituse alt tulnud SHCBBd. Õnneks on Moskva– Portlandi–Tallinna marsruudilt pärit Go Away Birdi debüütalbum «Sleep On It» esisinglist märksa mitmekülgsem. Kohati isegi jaburalt kaleidoskoopiline: «Drinking Party in a Train Compartment» on ingliskeelne high energy Sõpruse Puiestee, «Painkiller» keerutab liivatormi kosmose-western’is, «Sunday» on peaaegu sama nunnu kui Belle and Sebastian ning nimilugu «Sleep on It» funktsioneerib küll skit’ina, kuid on iseseisvana parajalt veider ekskursioon tantsumuusika ajalukku. «Late Summertime» pärib 90ndate britpop’i nostalgikuna auväärselt Claire’s Birthday «Summer’s Almost Gone’i» mantli.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles