Aja auk. Keelatud mõnud martäänahju lõõmava tule paistel

Gunnar Graps

FOTO: Erakogu

«Pruunid juuksed nagu mopp, kähisev seksikas hääl, 30-aastane Gunnar Graps on välimuselt nagu Mick Jaggeri ja Rod Stewarti ristand. Tema populaarsus näib tulenevat oskusest veenda kuulajaid selles, et ta teeb oma asja ja samal ajal annab neile maitsta lääne keelatud mõnusid.»

Tellijale

Uskumatu küll, aga nii kirjutas Michael Dobbs väärikas ajalehes The Washington Post 15. augustil 1982. aastal ilmunud loos, mis kandis pealkirja «Moskva Jagger». See Dobbs muide ei ole see Michael Dobbs, kes sai hiljem kuulsaks «Kaardimaja» autorina, aga huvitaval kombel on need kaks meest isegi sugulased.

Igal juhul sai see 1982 ilmunud artikkel päris adekvaatselt pihta Nõukogude Liidu paradoksidele ja lõppes tõdemusega, et sellel maal ei saa olla isegi rockstaar. Piiritaguses tippajakirjanduses oli Graps figureerinud aga veelgi varem, nimelt aastal 1981 ajakirjas Time! Seal tuli juttu 1981. aastal peetud Jerevani rockfestivalist, mida Time kutsus mini-Woodstockiks, ning Graps oli seal eraldi esile toodud kui individualismi ja võõrandumise menukas rocksümbol nõukogude muusikamaastikul.   

Tagasi üles