/nginx/o/2016/11/25/6110317t1h550e.jpg)
Euroopa Kultuuripealinna Segakoori debüütplaadi esitluskontserdil lauldi vähe ja õhtujuht läks komplimentide väljapressimisega üle piiri. Koor ise on aga suur, heas lauljate keskmises vanuses - silmad säravad ja põlv nõksub. Peaasi, et endal on tore. Albumi kaassõnas on rõhutatud, et plaadile köidetud laulud on läbi kaheksa hooaja olnud menukad tähtnumbrid.
Üllitada Eestis album a cappella koorimuusikaga, on pretensioonikas idee – kaasmaalased on koorilauluga sina peal iseenesestmõistetavalt kui hommikuse hambapesuga. Album, mis on antud välja kollektiivi enda lõbuks, on küll pisut pidulikum, ent nõuded koorimuusikaesitusele kehtivad ka siin. Hea koorilaulu tunneb ära igaüks, kes mõndagi aega kooris laulnud, sest meie valdavalt ühest tüvikoolkonnast välja kasvanud koorijuhid on muusika kvaliteeti suhtes suuresti ühel meelel.
Album sisaldab enamjaolt Eesti koorimuusikat, väärikaid klassikuid kõrvuti nüüdishelidega. Lauluväljaku Klaassaalis pole selle akustika komplitseerituse tõttu siinkirjutaja kunagi koorikontserdiga rahule jäänud, seal toimunud plaadisalvestus toob paraku välja rohkematki, kui oleks sobilik. Ülesvõetut on püütud siluda minu kõrvadele liiga paksu kajaga, mis tegelikult ei päästa.
/nginx/o/2016/11/25/6110315t1h23fa.jpg)
Seetõttu hakkavadki kõrva soprani ülemiste fraaside kohatine metalsus, altide pikemad «liiga lahtisest torust» viisivedamised jm. Suur janu on korrektse teksti ja võõrkeelse laulu võimalikult täpse keelekõla, häälduse järele.
Kohati oodanuks paremat karakterite voolimist: Kreegi laulus puudub südamesoojus, Pärdi muusika (mille sünonüüm on vaikus) tundub liiga agressiivne; Lüdigi fuugas tahtnuks selgemat rütmi. Kenasti on kooril paigas forte-nüansid, selle kõrval on piano's laulmine kohati kontrollimatu. Vokaal on klaar ja mehi kostab toekalt ning väikesed intonatsioonilised kähkukad anname ka andeks. Kompliment dirigendile harrastuslauljate kaasamise eest solistidena.
Albumi õnnestunuim number on Matsoni koori tellimusena valminud teos, ka lõpulaul Uusbergilt on päästerõngas üldise tonaalsuse tõstmiseks.
Segaseks jääb mulle laulude järjestus, olemasolevat oleks võinud grupeerida pisut teisiti või siis mõni laul sootuks välja jätta (mis on alati kõige keerulisem). Praegu olen kuulates ebakindel kui läbikäidavas toas.
Oma naabrinaist tädi Erikat külastades toob ta teetassi kõrvale ikka vaatamiseks onu Eduardi nooruspiltidega albumi. Seal on segamini hetked pulmapeost ja metsalangetamisest ja tädi Erika räägib silmade läikides iga pildi kohta mõne imelise loo. Paneme siis albumi riiulile tagasi ja jätkame juttu igapäevaelust – vahetuvast valitsusest ja külapoe piimaletist ja saabuvatest jõulupühadest. Ja mõlemad teame, et album on vajalik tädi Erikale tema enda jaoks.
/nginx/o/2016/11/25/6110313t1hca08.jpg)
/nginx/o/2017/09/24/7135047t1hf76f.jpg)