Kas teater võiks olla plaan B?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Brett Bailey taaslavastab inimestega meie keskelt sada aastat tagasi aset leidnud orjanäitusi.
Brett Bailey taaslavastab inimestega meie keskelt sada aastat tagasi aset leidnud orjanäitusi. Foto: Tallinna Linnateater

Detsembri alguses toimuva festivali «Talveöö unenägu» idee on tuua Tallinna siinset teatripilti rikastavaid piiritaguseid lavastusi. Tänavuse festivali programmi pani kokku Tallinna Linnateatri dramaturg-lavastaja Paavo Piik, kes soovib publiku asetada kellegi teise olukorda.

«Olgu need supermarketi kassapidajad, teise nahavärviga inimesed või vaesed kunstnikud. Ajal, mil meie avalik ruum on kimpus sotsiaalsete vastasseisude avamisega, nii et see ei muutuks verbaalseks vägivallaks ja poriloopimiseks, vaid tekitaks mõistmist, tundub vahel, et teater võiks olla plaan B,» põhjendas kuraator seekordse festivali alapealkirja valikut.

-Paavo Piik, «Talveöö unenäo» ühe kuraatorina olete viimastel aastatel vaadanud ohtralt eriilmelist teatrit. Palun tooge välja põnevamad suundumused ehk mis toimub praegu teatrimaailmas?

Ma ei tea muidugi, kas ma olen lõpuni pädev vastama, aga erinevatelt teatrifestivalidelt on jäänud silma järjest suurem tantsuteatri osakaal võrreldes traditsioonilise teatriga: samas, eks sellist teatrit, kus on vähe sõnu, on ka alati lihtsam festivalidel näidata.

Tagasi üles