Täna toimus renoveeritavas Ugala teatrimajas pikisilmi oodatud sündmus – Ugala teatri töötajad said esimest korda pärast ehitustööde algust külastada teatrimaja ning ühtlasi kohtuti enam kui 150-pealise ehitusmeeskonnaga, kes parasjagu maja kallal töötavad.
Galerii: Ugala töötajad käisid uudistamas valmivat teatrimaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üheskoos võeti osa teatri igakuisest majakoosolekust ning paigaldati sümboolne esimene publikutool Ugala suurde saali.
Ugala teatrijuhi Kristiina Alliksaare sõnul on ehitusel tajuda temperatuuri tõusu igas mõttes. «Südame teeb eriliselt soojaks, et tunda on, kuidas ehitaja, arhitekt ja Riigi Kinnisvara AS mõtlevad teatriga hoogsalt kaasa ja kõigi eesmärk on pakkuda teatrile parimaid lahendusi.» Juba veebruari lõpus saab teatripere majja sisse kolida, et hakata valmistuma maja avamiseks 18. märtsil, kui esietendub Lembit Petersoni lavastus «Nähtamatu daam».
Renoveerimise käigus saab Ugala teatrimajast taas üks Baltimaade kaasaegseim teatrimaja – nii teatritehnoloogia kui töökeskkonna mõttes. Seda kinnitasid ka kohal viibinud Priit Talts, ehitusettevõte Nordeconi objektijuht, ja Priit Hõbejärv, RKAS ehituse projektijuht.
Hõbejärv rõhutas kohtumisel, et hoone ise on vaid kest, mis täidetakse moodsa sisuga. Välja vahetatakse kogu hoone tehnika ja sisustus. «Üks suurim töö on lavatehnika väljavahetamine. Kui varem olid Ugalas kasutuses käsistanged, siis renoveerimise käigus asendatakse see kaasaegse elektrooniliselt juhitava stangede süsteemiga. Stangesüsteemi paigaldus juba käib,» lisas Hõbejärv. Täielikult uuendatakse ka saalide helindussüsteem ja valgustussüsteem. Kevadel valmib hoone sisehoovis kunstiteos, milleks on Kaiko Kivi, Bruno Lillemetsa ja Argo Männiku teos nimega «Eesriie».
Teater saab endale ka uue pöördlava. «Pöördlava on hetkel tehases kokku monteeritud. Sel nädalal käib selle testimine, misjärel see uuesti lahti monteeritakse ning laevaga Eesti poolt teele saadetakse, et see lõplikult Ugalas paika panna,» selgitas Hõbejärv. Lavaseadmete ehitust teostab Hollandi firma Trekwerk.
Ehitusel töötatakse selle nimel, et veebruari lõpus saaks teatrirahvas tagasi oma koju Vaksali tänavale kolida. 22. veebruaril toimub viimane etendus Ugala black boxis ning 23. veebruaril antakse teatrirahvale kätte Vaksali maja võtmed. Selle nimel teeb ehitusobjektil igapäevaselt tööd 150-170 ehitajat ning see arv aina kasvab. Kaasatud on 35-40 firmat.
Nordeconi objektijuht Priit Taltsi sõnul on teatrimajal pea täies mahus välja vahetatud punasest tellisest välifassaad ning praegu on põhirõhk suunatud viimistlustöödele: seinte-lagede pahteldamine, põrandate tasandamine, ettevalmistused plaatimistöödeks jne. «Nädala jooksul on plaanis alustada radiaatorite paigaldusega kontori- ja personaliruumides. Nädala pärast algab väikese saali laudpõranda ehitus,» tutvustab Talts lähinädalate töögraafikut.
Ugala hoone arhitektuurse lahenduse autorid on arhitektid Irina Raud ja Inga Orav, sisekujunduse autor on Mait Summatavet. Ka rekonstrueerimisprojekti on koostanud samad arhitektid. Ehitustööde peatöövõtja on Nordecon AS.
Praegu annab teater etendusi ajutises teatrimajas Ugala black boxis, mis on olnud teatrile koduks viimased 2,5 aastat ning publikul on võimalik seda Eesti Kultuurkapitali aastapreemia pälvinud teatrisaali külastada veel kuni 22. veebruarini. Pärast teatrirahva lahkumist lakkab ka teatrisaali olemasolu. Viimane etendus Ugala black boxis toimub 22. veebruaril ja selleks on Ugala dramaturgi Liis Aedmaa autorilavastus «Emadepäev».