Avatakse näitus, mis võimustab naiste kehavedelikke (6)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Janar Ala
Copy
​Fragment teosest M-i märg unenägu. 2015. Pigmentfoto, 80×70 cm.
​Fragment teosest M-i märg unenägu. 2015. Pigmentfoto, 80×70 cm. Foto: Kunstniku loal

Alates 9. detsembrist on Tartu Kunstimuuseumis avatud Anna-Stina Treumundi isikunäitus „M-i märg unenägu“. Näituse keskmes on naise keha, selle loomulik funktsioneerimine ja piirid, mida meestekeskne ühiskond sellele seab.

Näitus jääb avatuks kuni 26. veebruarini 2017. Anna-Stina Treumund võtab näitusel „M-i märg unenägu“ endale vabaduse käituda sarnaselt meestega ning kritiseerida meid ümbritsevat üdini fallotsentristlikku mentaliteeti ja sellest kasvanud kultuuri.

Ta ütleb „fuck off!“ meestekesksele maailmapildile, mis näeb naisi vaid seksobjekti või emana, ning seab silmakirjalikke piire naiste eneseteadvusele ja käitumisele avalikus ruumis. Naiste õigused on inimõigused – selle slogani vastu on sõnades raske vaielda. Kui aga jõuame üksikjuhtumite juurde, siis leiab avalikkus ikka argumente, miks naistele ja meestele päris sama pole lubatud. „M-i märg unenägu“ uuribki ühiskondlikke, naise füsioloogilisele toimimisele ja seksuaalsusele kehtestatud norme ning visualiseerib nende murdmist.

Kunstnik on oma näitust iseloomustanud järgnevalt: „Selle näitusega soovin võimustada naise suguorganeid ning kehavedelikke. Lähtuvalt soost on üks kehavedelik loomulikum kui teine. Mehe ja naise jaoks kehtivad avalikus ruumis näiteks uriini ja sülje eritamisel vastandlikud reeglid. Kui bussipeatuses kusev mees on normaalsus, siis naine on viisakas ja hoiab kõik kehalise endale – avalikus kohas urineeriv naine on tabu, sama on imetamisega. Me kultuur on fallotsentristlik nii visuaalselt kui verbaalselt. Naise seksuaalsust ning seksuaalset naudingut kujutatakse passiivsena. Ma toon näituseruumi erekteerunud fallose asemel kliitori. Me pole ainult printsessid, emad või hoorad.“

Anna-Stina Treumund (s 1982) on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (2003−2007) ja Eesti Kunstiakadeemias (2007−2010) fotograafiat, lisaks täiendanud end Viini ja Vilniuse kunstiakadeemiates. Alates 2012. aastast on ta Eesti Kunstiakadeemia doktorant. Treumund kasutab fotograafiat selleks, et väljendada mõtteid ja tundeid queer-naiste nähtavuse küsimuses tänases Eesti ühiskonnas. Ta on esinenud paljudel näitustel Eestis ja väljaspool ning on soo-aktivistliku festivali Ladyfest Tallinn ja diskussioonigrupi Virginia Woolf sind ei karda üks algatajatest. Koduleht: www.annastinatreumund.com<http://www.annastinatreumund.com/>. Jaanuari alguses, kuu pärast näituse avamist, ilmub Anna-Stina Treumundi loomingut tutvustav trükis, mis võtab kokku kunstniku loomingu aastatel 2004–2016. Väljaanne koosneb fotoalbumist ja tekstivihikust, mille on koostanud Rael Artel, kujundanud Jaana Davidjants, keeletoimetanud Dana Karjatse. Tekstivihiku esseed on kirjutanud Airi Triisberg, Laima Kreivyte ja Austeja Cepauskaite. Lisaks on tekstivihikus pikem intervjuu kunstnikuga.

Tagasi üles