Nädala plaat. Tähepoiss popivabrikus

The Weeknd Foto: Kuvatõmmis

The Weeknd 

Starboy

XO

Hinne: 3

«Starboy» on Kanada laulja Abel Tesfaye ehk The Weekndi kolmas stuudioalbum. Stuudioalbumid räägivad temast väga vähe, kuna 2011. aasta mixtape’id, mis lõpuks pealkirja «Trilogy» all välja lasti, on alternatiivse r’n’b kaanoni täieõiguslikud osad. The Weekendi algusaeg oli omamoodi väga põnev periood, mil kriitilise tähelepanu alt välja jäänud žanr end taas leiutas. The Weeknd oli selles suunanäitaja, sämplides julgelt Siouxsie and the Bansheest ja Beach House’i, lauldes samas oma hedonistlikust ja enesehävituslikust elust. Hipsteritele meeldis, vanadele r’n’b austajatele samuti. Ja eks mitmed hipsterid on ka lihtsalt suureks kasvanud Aaliyah’ ja Destiny’s Childi fännid. Viis aastat hiljem on alternatiivne r’n’b ära teinud täisringi. Beyoncé ja Rihanna viimased plaadid kõlavad märksa alternatiivsemalt kui «Starboy».

The Weekndi eelmine plaat muutis ta Max Martini popmuusikavabriku järjekordseks tippsaavutuseks. «Can’t Feel My Face» oli megahitt, hoolimata sellest, et tegelikult rääkis see kokaiinist. «Starboy» peal peab The Weeknd otsustama, kas valida Siouxsie või Swift ning kuigi plaadi ilmumise eel väitis mees, et ammutas inspiratsiooni Bad Brainsist ja Talking Headsist, meenutab kõlapilt siiski pigem uue Michael Jacksoni otsinguid. Bowie järgi plaadi ja esiksingli nimetanud The Weeknd saab muidugi ise ka aru, kuidas tema popmuusika kest ja tumedam sisu omavahel põrkuvad. «I just won a new award for a kids show / Talking ’bout a face numbing off a bag of blow,» põrutab Tesfaye, juhuks kui keegi veel arvas, et ta laulud räägivad liblikatest ja lilledest.