Nimelt valitseb Ramzan Kadõrovi juhitavas Tšetšeenias juba aastaid olukord, kus ajakirjanikel ja dokumentalistidel on peaaegu võimatu teha korralikke erapooletuid reportaaže. Totaalselt jälgitavas ühiskonnas ei julge naljalt keegi oma nime all rääkida, mida ta tegelikult mõtleb.
Isegi need, kes annavad ajakirjanikele infot anonüümselt, leitakse üldjuhul üles ning see ei lõpe neile hästi. Mis omakorda tähendab, et ajakirjanikud ja filmitegijad ei taha oma võimalike allikate või kangelaste elu ja tervisega riskida. Muidugi ka oma tervisega.