Kangro: kogemuse jagamine aitab edasi

Maarja Kangro oma dokumentaalromaaniga «Klaaslaps». Foto: Sander Ilvest

«Miks ka mitte,» vastab Maarja Kangro küsimusele, miks otsustas ta kirjutada väga isiklikust kogemusest: kunstlikust viljastamisest, rasedusest ja selle katkestamisest. «Teema nagu iga teinegi. Tõsine, puudutab paljusid, on seotud meie kõige intiimsemate enesekirjeldustega, aitab ehk kellelgi teisel samasuguste kogemustega toime tulla.»

- Minavorm ei tähenda automaatselt, et kirjanik kirjutab iseendast. «Klaaslapse» puhul jääb lugejale mulje, et naine, kes räägib lapse saamise rõõmust ja kaotusvalust, oled sina ise. Kas «Klaaslapse» minajutustaja ning kirjanik Maarja Kangro vahele võib tõmmata võrdusmärgi?

Võrdusmärke on üldse riskantne panna. Ka «minu enda» ja «kirjanik Maarja Kangro» vahele ei saa päris võrdusmärki seada. Inimese identiteet on elus ja liikuv ja minagi ajan «kirjaniku» endal nagu ussinaha seljast maha.